Kolm abinõu oma raha kaitsmiseks
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
13. mai 2009, 15:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pangad astuvad üha uusi samme turvasüsteemide täiustamiseks, kuid üksi tegutsedes neil kliendi raha 100-protsendiliselt kaitsta ei õnnestu. Jaan Priisalu Swedbankist pakkus välja abinõud, mis aitavad inimesel oma sente ja kroone turvaliselt hoida.
Priisalu töötab Swedbanki Balti panganduse IT-riski juhina ja tema sõnul on selge, et panga pakutavatest teenustest ja toest hoolimata haldab klient ise oma raha ning arvutit, mis on internetipanganduse leviku tõttu saanud oluliseks kanaliks raha liigutamisel. Seetõttu on tähtis, et inimene kontrolliks oma rahavoogusid ning selleks on mitmeid võimalusi.
Piirangud kontole
Konto kasutamise õiguseid saab piirata. Inimene ise saab kehtestada päevase makselimiidi täpselt selles ulatuses, millised on tema tavalised maksed. Kõrge limiit võib vajalik olla näiteks maja ehituse ajal, kuid kui elamine valmis, siis pole enam tarvis teha ka 100 000-krooniseid ülekandeid ning makselimiidi võiks probleemideta langetada 15 000-le kroonile. Mida väiksem limiit, seda väiksem on võimalik kahju.
Teavitused
Teiseks võimaluseks on raha liikumise teavitused. Kui pangaparoolid või muud andmed satuvad siiski kurikaelade kätte, on tähtis, et inimene ja pank saaksid sellest võimalikult kiiresti teada ja vastavalt reageerida. Sel puhul on mobiiltelefonile laekuvad SMS-teavitused raha liikumistest asendamatud. Pangakaart või -paroolid võivad olla küll varga valduses, kuid märguanded kahtlastest tehingutest laekuvad ikkagi kontoomaniku mobiiltelefonile. Nii saab pangale teada anda, et midagi on valesti ja kaardi kinni panna.
Arvutikaitse
Kuna pankade turvasüsteemide muukimine on üpris keeruline ülesanne, on kurikaelad oma rünnakud suunanud klientide ning nende arvutite vastu. Panga nimel e-posti või telefoni teel paroolide küsimine on juba ammu teada-tuntud meetod, lisaks aitab vajalikke andmeid kurjamitel kätte saada arvutisse paigaldatav nuhkvara. Vältimaks sarnaste skeemide ohvriks langemist on tähtis arvuti puhtana hoida ja pidada meeles, et pank ei küsi kunagi kliendilt e-postiga või mõnel muul moel paroole.