Läti teel eurotsooni

Lätit majanduskriisi ajal juhtinud peaminister Valdis Dombrovskisele tähendab euro peamise eesmärgi saavutamist. Foto: SCANPIX

Läti valitsus esitas märtsis taotluse euroalaga liitumiseks. Kui kõik sujub, lähevad latid-santiimid uue aasta algusest ajalukku ja maksma hakkab euro.

Ernst ja Young Balticu partner Ivar Kiigemägi ütles märtsi keskel kevadist euroala majandusprognoosi tutvustades, et Eesti on eurotsooni kiireima majanduskasvuga riik viimast aastat ning järgmisel aastal saab selleks ilmselt Läti.

Kiigemägi pigem poolnaljana mõeldud lausung peegeldab üsna täpselt kohalike analüütikute ja ökonomistide konsensuslikku arvamust, et Lätist saab järgmisel aastal euroliidu 18. liige.
«Me peame Läti ühinemist euroalaga tõenäoliseks,» ütles SEB Panga majandusanalüütik Ruta Arumäe.

Tema sõnul peaksid formaalsed Maastrichti kriteeriumid suure tõenäosusega saama täidetud. Läti eelarvedefitsiit jääb hinnanguliselt 1–1,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangus nii 2012. kui ka 2013. aasta jooksul. Riigi võlatase ei ole kuigi kõrge ja probleeme ei tekita, ulatudes ligi 40 protsendini SKT-st 2012. ja 2013. aastal. Inflatsioonikriteerium 2012. aasta jooksul oli 2,77 protsendi kandis ning Läti inflatsioon oli alla selle (2,3 protsenti), selgitas Arumäe.

Majandus taastub kriisist
«Lätit tuuakse positiivse näitena esile viimasest kriisist kiirel taastumisel,» toonitas Nordea Pank Eesti peaanalüütik Tõnu Palm.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on Läti puhul omapärane see, et kiire majanduskasvuga kaasneb väga madal inflatsioon (veebruaris 0,3 protsenti aastases võrdluses).
Teatavasti on hindamise aluseks kolme madalama inflatsiooniga riigi intressimäär.
«Kui erinevatel põhjustel jääb võrdlusbaasiks vaid Rootsi, siis võib juhtuda, et Läti ei täida intressimäära kriteeriumi,» ütles Mertsina.

«Samas võidakse siis teha pigem poliitiline otsus,» lausus Mertsina ja lisas, et raske on hinnata, milline hakkab olema Euroopa tasemel poliitiline toetus Läti liitumiseks, kuid pigem on see keskmiselt Läti kasuks.

Rahandusministeeriumi asekantsler Martin Põder toonitas Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega», et eurotsooniga ühinemise protsess on tehniline ning poliitika otsuse langetamisel mingit rolli ei mängi. Vaadatakse lihtsalt, kas Maastrichti kriteeriumid on täidetud või mitte.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles ajakirjanikele, et nii nagu Eesti on ka Läti valinud kriteeriumide täitmise, mitte aga poliitiliste läbirääkimiste tee. Ligi sõnul on see valik ainuõige.

Tõnu Palm toonitas, et sarnaselt Eestiga on Lätil pikaajaline kogemus fikseeritud vahetuskursi režiimiga euro suhtes, seega ei valmista euroalaga liitumine majanduse jaoks uut kohanemisvajadust. Euro toetab lihtsalt veelgi majanduse pikaajalist stabiilsust ning heaolu kasvu, luues võimalusi tihedamaks lõimumiseks oluliste eksporditurgudega.

Poliitiline otsus
Läti püüdlusi euroliiduga liitumiseks arutasid märtsi alguses ka Euroopa rahandusministrid. Jürgen Ligi sõnul võib tekkida kahtlusi intressikriteeriumi täitmises. Asi on selles, et Maastrichti leppe üheks kriteeriumiks on ka pikaajaliste võlakirjade intressid. Selles küsimuses on praegu veel lahtine, kas arvestusse lähevad selliste riikide nagu Kreeka ja teiste nn abiprogrammi riikide võlakirjad, kes turult praegu raha ei saa.

«Nagu Eesti puhul oli, on võimalik näha veidi erinevaid tõlgendusi kriteeriumite täitmise suutlikkuse kohta pikaajaliselt,» ütles Ruta Arumäe. «Eriarvamusi võivad tekitada riigivõla intressimäärad, kuna pikaajalisi riigivõlakirju kasutatakse väga vähe ning on vähe võrreldavaid andmeid,» selgitas ta.

Samas peab silmas pidama ka seda, et lisaks kriteeriumite formaalsele täidetusele hinnatakse ka suutlikkust neid tulevikus täita. Sarnaselt Eesti ühinemisega on see koht, kus saab väita, et inflatsioon pikaajaliselt tõenäoliselt ületab kriteeriumi, selgitas analüütik.

«Kokkuvõttes on Läti ühinemine euroalaga põhimõtteliselt ikkagi poliitiline otsus, mida teised ELi riigid langetama peavad,» märkis Arumäe.

Avalik arvamus vastu
Läti liitumise teeb keeruliseks avalik arvamus, mis euro kasutuselevõttu ei soosi. Jaanuaris toimunud küsitluse kohaselt pooldas ühisrahale üleminekut vaid kolmandik elanikkonnast.
Juunis toimuvad Lätis kohalikud valimised ning Martsina sõnul tõuseb üheks oluliseks teemaks siis kindlasti ka euro­alaga liitumine.

Kuigi toetus euro kasutusele võtmiseks on viimasel ajal tõusnud, on suurem osa rahvast praegu ikka veel pigem selle vastu. Mäletatavasti toetas ka Eestis veel 2010. aasta sügiskuudel euro kasutuselevõtmist napilt pool elanikkonda. Samas toetavad Läti ettevõtjad euro kasutuselevõttu.

Tõnu Palmi sõnul on sarnaselt Eestiga ka Läti jaoks liitumine euroalaga igati loogiline jätk fikseeritud vahetuskursi režiimile euroga. Olles täieõiguslik euro­ala liige on Lätil võimalik kaasa rääkida ka euroala puudutavates reformides.

«Parem on olla hea klubi liige kui olla sellest väljas,» kinnitas Palm.
Ehkki Eesti ja Läti liitumise vahe on vaid kolm aastat, on rahaliit, millega liitusime meie ja liit, millega ühinevad lõunanaabrid, täiesti erinevad.

«Erinevus on selles, et kui Läti ühineb euroalaga 1. jaanuarist on majanduse üldine väljavaade positiivsem,» ütles Tõnu Palm. «Euroala jätkusuutlikkuses kahtlejaid on praegu märkimisväärselt vähem.»