Sauel üheksa ajal õhtul hulkuma pääsenud Iiri setteri, kelle kaelarihmal olid omaniku kontaktandmed, leidis üsna ruttu üks Saue elanik, kes helistas MTÜ Loomade Hoiupaika. Öö läbi oma lemmiku pärast muretsenud omanikule helistati hoiupaigast alles hommikul ning küsiti öömaja eest 42 eurot. Nõutu omanik ei mõista, miks talle kohe ei helistatud.
Saue elaniku Kadri pere võttis endale hiljuti kuueaastase Iiri setteri, kellel nimeks Happy. Möödunud nädala teisipäeva õhtul pääses aga Happy tänavale hulkuma. «Oleme endised linnukoera omanikud ning küllaltki palju koertega kokku puutunud. Meil on suur kõrge aiaga kinnine tagahoov, kuid sellegipoolest suutis hea hüppevõimega koer 5. märtsi õhtul naabri aeda hüpata, kus ta esikäppadega võrkaiale surus ning see järele andis,» meenutas Kadri, kes ei tulnud eelnevalt selle pealegi, et naabri aia tugevust kontrollida.
Kadri ja teised pereliikmed öösel ei maganud. «Murest murtuna otsisime oma lemmikut mitu tundi ning ootasime teda öö läbi koju,» ütles noor naisterahvas.
Üks Saue elanik leidis üsna ruttu paar kvartalit edasi Viigimarja tänavalt hulkuva koera ning teatas temast kohe MTÜ Loomade Hoiupaika. Koer viidigi seejärel Tallinnasse Viljandi maanteel asuvasse varjupaika. Hommikul kella üheksa ajal kutsuti omanik oma koerale järgi. Kohapeal küsiti ühe öö majutuse (15 eurot) ja transpordikulu (16 kilomeetrit) eest kokku 41,50 eurot.
«Küsisime, miks arve niivõrd suur on. Vastati, et kui me maksta ei taha, siis võime koera ka varjupaika jätta,» ütles Kadri. «Meile anti pihku ka looma loovutusleping. Kui aga tšekki küsisime, siis seda meile ei antud, maksmine käis sularahas,» lisas ta.
Kadri märkas kohapeal, et koera kaelarihm oli lauale pandud. Laual asetseva kaelarihma seespool oli kirjas koera nimi ja omaniku kontaktnumber. «Miks ei võetud minuga ühendust samal õhtul, kui koer leiti?» küsis Kadri imestunult. «Kahtlen siiralt, et koeralt võeti kaelarihm alles hommikul, pigem ikka enne puuri öömajale panemist. Kontaktnumber oli olemas, kuid sellegipoolest lasevad nad koeraomanikul öö läbi muretseda ning hiljem küsivad selle eest suure summa,» arutles Kadri.
Ta sai küll oma rahaliste võimaluste juures arve tasutud ning on seejuures väga õnnelik, et tema Happy elus ja terve on, kuid sellegipoolest äratas temas kahtlust loomade hoiupaiga teguviis. «Pensionäri või mõne vähekindlustatud pere jaoks on see summa, mille kodulooma tagasisaamiseks välja peab käima, üüratult suur,» leidis ta.
Püüdja ei pea kontaktandmeid otsima
Kadri kirjutas ka MTÜ Loomade Hoiupaigale kirja. Talle vastati, et kaelarihma võttis nende talitaja ära hommikul, kui koeraga jalutama mindi. «Kui ka koeral kiip on, siis ei pruugi see olla registris ning talitaja seda kontrollida ei saa. Rihma vaadatakse kiibi puudumisel või registris olemisel niikuinii,» kinnitati talle.
Tasu võtab hoiupaik vastavalt Saue linna poolt kehtestatud eeskirjale ning püüdja ei ole kohustatud otsima koera kaelarihmal olevaid numbreid, kontrollima tätoveeringuid ega otsima registrist kiibi andmeid. Kui ka püüdja oleks õhtul pimedas hakanud koeral kaelarihma ära võtma ja taskulambi valgel uurima, kas seal mõni number on või ei ole, oleks ta koera ikkagi hoiupaika toonud.
«Põhjuseks on see, et isegi loomade hoiupaiga puhul kasutab auto kütust, mis maksab raha, keegi koristab ja desinfitseerib seda boksi, kus koer on olnud, samuti on keegi temaga jalutanud. Iga valla, kaasa arvatud Saue linna nõue on see, et kui koeral on järel käidud, viiakse koer ka hoiupaika ning vastavalt kuludele küsitakse omanikult raha. Keegi teine ei ole süüdi selles, et Teie soovite koera lahtiselt aias jooksutada ja koer sel moel saab aiast välja joosta, ei ole kellelgi meist, kaasa arvatud Saue linnal, soovi Teie koera kadumise ja leidmisega seotud kulusid katta,» seisis kirjas.
MTÜ Loomade Hoiupaiga juhataja Larissa Kozõreva Postimehe saadetud küsimustele vastama ei nõustunud. Ta ütles vaid nii palju, et loomaomanikule sai kiri saadetud, kus kõike juba selgitati. «Kaebust MTÜ Loomade Hoiupaiga peale ma kommenteerima ei hakka. Siin ei olegi midagi kommenteerida – loomaomanik peaks olema hoopis tänulik selle eest, et loom auto alla ei jäänud. Pealegi oli koera näol tegemist nii suure rahmeldajaga, et karju appi! Keegi ei oleks hakanud pimedas kaelarihmalt kontakti otsima,» kommenteeris ta napisõnaliselt.
Looma kadumisest peab teavitama
«Kui on võimalik kohapeal tuvastada loomaomanik, siis ka loom tagastatakse omanikule kohapeal,» kinnitas Saue linnavalitsuse keskkonna ja halduse peaspetsialist Inger Urva.
«Vastavalt hoiupaigalt saadud andmetele leiti kõne all olev koer 5. märtsi õhtul kell 21 Sauelt. Sel kellaajal ei olnud püüdjal võimalik, kui ka koer oli kiibistatud ja kiibi number registrisse kantud, loomaomanikku tuvastada, kuna loomade hoiupaiga töötajad, kes on volitatud registrist andmeid kontrollima – tegu on ju delikaatsete isikuandmetega – lõpetavad töö kell 17,» rääkis Urva. «Omaniku andmed koera kaelarihmal olid kirjutatud sissepoole ja need avastas hoiupaiga töötaja hommikul tööle tulles, kui asus koos loomaarstiga öösel hoiupaika toodud loomi üle vaatama. Seejärel võttis hoiupaik omanikuga kohe ühendust,» lisas ta.
Urva sõnul ei taibanud paraku ka looma leidjad omaniku kontakte rihma siseküljelt otsida. «Õigemini – rahmeldavat looma oli võimalik vaid rihmast kinni hoides takistada enne püüdja saabumist ära jooksmast,» märkis ta.
Urva kinnitusel keegi Saue linnavalitsusele hulkuma pääsenud koerast 5. märtsil ei teatanud ning omanik ei ole linnavalitsust tänaseni asjast informeerinud. Samas peab omanik vastavalt koerte ja kasside pidamise eeskirjale Saue linnas looma kadumisest linnavalitsust 24 tunni jooksul teavitama. Eeskiri sätestab ka selle, et omanik peab vältima looma lahtipääsemist ja kui see on juhtunud ning loom hoiupaika viidud, kannab ta looma püüdmise ja ülalpidamisega seotud kulud.
«Kui inimene Saue linnavalitsusele looma kadumisest teatab, riputame kohe info sellest linna kodulehele ja Facebooki üles. Nii on paljudel juhtudel lemmik ja ta peremees teineteise juba paari tunni jooksul üles leidnud,» tõdes Urva.
Kui vähekindlustatud pere loom pääseb mingil põhjusel hulkuma ja ta loomade hoiupaika toimetatakse, on Urva sõnul perel alati võimalik pöörduda Saue linnavalitsusse ja taotleda sotsiaalabi arve tasumiseks.
Monopoolne seis
Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul on Tallinna linn võtnud plaaniks rajada hulkuvate ja koduta loomade hoidmiseks munitsipaalvarjupaiga. Samuti on kavas luua ettevõte, mis osutab varjupaigale loomade püüdmis- ja transporditeenust.
«Linnal on valmis kontseptsioon, hoone ja rajatiste kavandid ning võimalikud asukohad. Võtmeküsimusteks saavad asukoha valikul võimalikult madalad kommunaalkulud ja varjupaiga tööst tulenev minimaalne elanike häiring,» rääkis Sarapuu.
Järgmise aasta linnaeelarvesse taotletakse varjupaiga rajamiseks rahalised vahendid, et aastal 2014 alustada ehitustööde hanke väljakuulutamisega.
Tänaseni on Tallinna linn korraldanud Tallinna Keskkonnaameti kaudu riigihanke hulkuvate ja koduta loomade püüdmiseks ja hoidmiseks. Hankel on läbi aastate osalenud sisuliselt üks pakkuja, MTÜ Loomade Hoiupaik, kellega on sõlmitud vastav leping.
«Sisuliselt on turul tekkinud monopoolne seis ja seda vaatamata asjaolule, et Tallinna keskkonnaamet korraldab hanke viieks aastaks, mis peaks olema piisavaks, et uuel teenuse pakkujal tehtud investeeringud tagasi oleks võimalik teenida,» tõdes Sarapuu, kelle sõnul lõpeb praegu kehtiv leping aastal 2015 novembrikuus.
