Eesti Posti juht: juhina ei saa iial passiivne olla, see paistab välja

Aavo Kärmas. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Posti juht Aavo Kärmas jagas Juhi Juttude kohtumisel oma mõtteid teemal «Juhi õppetunnid – algajast juhist tippjuhiks». Kärmase üks oluline moto on: kui midagi teha, siis innustunult ja põhjalikult ning kui ei ole võimalik teha põhjalikult, siis ei maksa üldse teha, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb.

Eesti Posti juhi mõtted juhtimisest:

• Tippjuhi roll on: sõnastada eesmärgid ja viia need kõikide organisatsiooni inimesteni; pidevalt mõelda, kuidas korraldada tegevused ümber efektiivsemaks; milliseid kompetentse meil on vaja eesmärkide täitmiseks – kas meil on õiged inimesed õigetel kohtadel ning loomulikult inimeste kuulamine ja otsustamine.
• Elu pakub palju võimalusi ja juhuseid. Oskus on nendest juhustest kinni haarata ja enda kasuks pöörata.
• Juhil ei saa olla topeltmoraali. Tuleb olla aus ja lubadustest kinni pidada. Kui sa ikka inimestele selgeid eesmärke ei sea ja ise eeskujuks ei ole, siis pole mõtet juht olla.
• Probleemid, mis sinu ees seisavad, kuuluvad lahendamisele. Ei saa jääda ükskõikseks – asjad tuleb panna liikuma ja toimima. Passiivsus paistab välja.
• Juhtimine on suurel määral kuulamine. Kuula mitte ainult seda, mida inimesed räägivad, vaid ka seda, kuidas nad räägivad.
• Tippjuhil tuleb seista organisatsiooni arengu eest ning inimestel tuleb ennast kohandada organisatsiooni arenguga.
• Juhi roll on näha, kas ettevõttes on toimiv koostöö. Kui ei, siis tuleb mõelda, kuidas koostöö toimima panna – üks võimalus on teha avatud kontor, mis toetab infovahetust ja koostööd. Inimesed võivad kontori avatuks muutmisele esialgu vastu olla, aga nähes positiivset tulemust on nad rahul.
• Tippjuht juhindub oma tegevuses organisatsiooni peamistest eesmärkidest. Eesmärkide täitmiseks võivad mõned otsused olla teinekord inimlikult rasked, kuid olles enda vastu aus, saad teha õiged otsused.
• Juht ei saa rääkida probleemidest, ressursside puudusest jms – juhi roll on leida nii lahendused kui ka ressursid. Juhina probleemidest kuuldes tasub rõõmustada – olen õiges kohas, mina saan need probleemid lahendada.
• Struktuurimuutusi tehes tuleb lähtuda ettevõtte vajadustest – esmalt panna paika struktuur ja seejärel mõelda, kes on need inimesed, kes selles struktuuris töötama hakkavad. Inimese järgi struktuuri tehes jäävad ettevõtte vajadused tahaplaanile ning varem või hiljem pead hakkama muudatusi  tegema.