Riigieelarvesse on kolme kuuga laekunud 21,6 protsenti
/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
20. aprill 2009, 17:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/02/07/17229t1h05f5.jpg)
Rahandusministeeriumi andmetel laekus kolme kuuga riigieelarvesse 19,1 miljardit krooni ehk 21,6 protsenti eelarves planeeritust, kulusid tehti aga 20,7 miljardi krooni ulatuses, mis on 22,1 protsenti planeeritust.
Ministeeriumi hinnangul on tulude laekumine küll kooskõlas 2009. aasta eelarvega, kuid riskid tulude vähenemiseks on suurenemas.
Märtsis laekus riigieelarvesse tulusid 5,2 miljardit krooni, muuhulgas on seda mõjutanud halvenenud majanduskonjunktuur ning tarbijate madal kindlustunne. Laekunud tuludest moodustasid märtsis maksutulud ligi 4 miljardit krooni ning mittemaksulised tulud ligi 1,3 miljardit krooni.
Maksutulusid on märtsi lõpuks riigieelarvesse laekunud 13,9 miljardit krooni, mis moodustab 20,9 protsenti eelarves planeeritust. Kolme esimese kuu jooksul on enim laekunud sotsiaalmaksu, mida on kokku tasutud 7,4 miljardit krooni ehk 24 protsenti riigieelarves kavandatust.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine oli märtsi lõpuks ühe miljardi krooni ulatuses negatiivne just eelkõige suure maksutagastuste mahu tõttu. Samas võib nii vähenev nõudlus sise- ja välisturul kui surved tööjõukulude vähendamiseks lähikuudel tähendada senisest veelgi negatiivsemat mõju nii sotsiaal- kui tulumaksu laekumistele.
Juriidilise isiku tulumaksu on kolme kuuga laekunud 685,2 miljonit krooni, mis on 20,6 protsenti riigieelarves planeeritud aastasest laekumisest. Käibemaksu laekus esimese kolme kuuga 4,3 miljardit krooni, mis moodustab 22,3 protsenti eelarves kavandatust. Käibemaksu märtsikuu summa vastab oodatud tasemele, kuid järgnevate kuude jooksul võivad tasumisi hakata üha rohkem mõjutama arengud tööturul.
Aktsiise laekus märtsi lõpuks 2,2 miljardit krooni ehk 23,4 protsenti eelarves planeeritust. Oodatust vähem on laekunud alkoholiaktsiisi, mis on tingitud tootmis- ja tarbimisaktiivsuse vähenemisest. Samuti on mõnevõrra oodatust madalam laekumine kütuseaktsiisi arvelt, mis samuti on tingitud tarbimise vähenemisest.
Märtsis tehti väljamakseid 7,2 miljardi krooni ulatuses, mis on 7,6 protsenti riigieelarves kogu aastaks planeeritud kuludest. Ilmselt saab käesoleva aasta lõpu kulutuste tase olema eelnevatest aastatest madalam, sest vähem on vahendeid lepinguliste tööde ja teenuste tellimiseks ning kaotatud on tavapäraselt aasta lõppu planeeritud tulemustasufondid.
Eraldisi maksti riigieelarvest märtsi lõpuks 16,6 miljardi krooni ulatuses, mis moodustas kõigist väljamaksetest enamiku. Kogu aasta eraldistest on kasutatud 23,4 protsenti ning kõige enam on kasvanud väljamaksed pere- ja sotsiaaltoetustele.
Esimese kvartali vahendite kasutamine on plaanipärane, arvestades aga majanduses toimuvaid muudatusi võivad aasta lõpuks väheneda väljamaksed seoses hangete vaidlustamisega. Samuti võivad tõusta majanduse langusega seotud kulutuste vajadused ja eraldiste maht, eelkõige tööhõivega seotult töötutoetuste ja sotsiaaltoetuste arvelt.