Ilves: ELi ja eurotsooni kokkuvarisemine oleks Eestile halvim areng

President Toomas Hendrik Ilves Foto: Eleri Lõhmus / Valgamaalane

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul oleks Euroopa Liidu ja eurotsooni kokkuvarisemine Eesti jaoks halvim võimalik stsenaarium.

Ilves ütles intervjuus BNSile, et Euroopa Liidus on näha mitmeid trende isolatsioonipoliitika suunas, märkides näitena ära Suurbritannia viimasel ajal toimunud selge vastandumise teistele liikmesriikidele.

«Ma olen väga mures selle pärast, mis juhtub Euroopa Liiduga, sest see on väga oluline meie julgeolekule ja heaolule. Kui meil peaks kunagi eurotsoonis olles halvasti minema, siis tullakse meile appi nagu Keekale või Itaaliale. Ma loodan, et niimoodi ei juhtu kunagi, aga eurotsooni liikmele tullakse appi. Väljaspool eurotsooni raskustesse sattunud riik võib loota ainult Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi peale. See ei meeldi paljudele inimestele, aga see on reaalsus, milles me elame,» rääkis Ilves.

Riigipea nentis, et kui vaadata Eesti rahvaarvu ja asupaika, siis peaks Eesti sarnaselt Luksemburgiga olema väga huvitatud sellest, et Euroopa Liit toimiks. «Me tahame, et see töötaks paremini, me tahame et turud oleksid tõesti avatud, see on kõik meie huvides,» lausus riigipea.

President avaldas veendumust, et mistahes koalitsioon Eestis võimul on, saavad need inimesed kindlasti aru, et Eesti jätkuv lõimumine Euroopa Liidu struktuuridesse on kõige parem lahendus Eestile.

«Ma andsin Läti presidendi Andris Bērziņši õhutusel eelmisel nädalal Läti televisioonile intervjuu, et lätlastele oleks vaade väljastpoolt, kuna me oleme eurotsoonis. Ma olen pärast intervjuu eetrisseminekut saanud Lätist tagasi igasuguseid kommentaare. Paljud leidsid, et miks me üldse peaksime olema seotud euroga, meil on kahe miljoni elanikuga riik, kus on oma valuuta. Siinkohal tasub meenutada, et George Soros tegi umbes 25 aastat tagasi spekuleerides Briti naelale 1:0 ära. Seda tegi üks mees. Mida teeks sellisel juhul latt?» küsis Ilves.

Ilves tõi eurotsooni kuuluva Eesti ja eurotsooni mittekuuluva Läti erinevusena välja ka selle, et Eesti ministril on eurotsooni kohtumisele minnes mure, mis saab eurost. «Läti ministril on kaks muret – mis saab eurost ja mis saab latist. Ja väike lisamure on see, et mida nad räägivad euroministrite koosolekul,» märkis Ilves.

President nentis, et euroala olukord ei ole praegu kindel, kuid Eestil on eurotsooni liikmena võimalik olla otsuste juures ja sellega on üks väga suur mure maha võetud – nimelt küsimus, mis juhtub, kui Eestist sõltumatult variseb kokku euroala.

«Meie huvides on tugev Euroopa Liit, sest ELi seadused kaitsevad meie huvisid. Näiteks võib tuua selle, mida me oleksime saanud teha üksi Gazpromiga. Kui Eesti oleks otsustanud, et Gazpromi käitumine rikub konkurentsireegleid ja oleks seda üksi Gazpromile teatanud, ma ei kujuta ette, mis vastus oleks tulnud. Euroopa Komisjon teatas praegu, et teate, me oleme jõudnud järeldusele, et Gazprom rikub konkurentsireegleid. See on täiesti teine olukord,» tõdes Ilves.

President märkis, et isegi Euroopa kõige tugevam majandus Saksamaa pelgab euro kokkuvarisemist, sest juhul kui Saksamaa võtaks uuesti kasutusele marga, saaks see olema võrreldes teistega nii kõva raha, et riigi eksport variseks kokku, kuna keegi ei suudaks enam ühtegi Saksa asja osta. Ilves nentis, et tõenäosus marga uuesti kasutuselevõtmiseks Saksamaal on siiski suhteliselt väike.

«Kui mingi osa eurotsoonist peaks välja langema, kahjustab see eurotsooni ja kogu Euroopa majandust tugevasti. Need, kes ei langeks välja, pingutaksid allesjäänud eurotsooni kooshoidmiseks väga kõvasti, sest alternatiiv oleks liiga kohutav. Isegi kõige tugevam majandus kannataks väga palju selle all. Utreeritult võib öelda, et Saksamaa ekspordi edu sõltubki sellest, et euro on mõnes mõttes vähem väärt kui Saksa mark. Üksi oleks mark nii tugev, et nad ei saakski eksportida. Vähemalt nende tootmisele rajatud ekspordi tugevus oleks tugevalt kahjustatud,» selgitas Ilves.