Tööandjad: riigihangete korraldamise süsteemi muutmine on hädavajalik
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
10. detsember 2012, 18:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/07/19/1224556t1h4b5e.jpg)
Tööandjate Keskliidu hinnangul ei saa Eestis rahul olla senise hankemenetluste läbiviimisega ja praegu kehtiva süsteemi muudatused on hädavajalikud.
Eestis esineb hankemenetluste läbiviimisel liiga palju määramatust, vaidlusi, erinevaid praktikaid ja tõlgendusi ning seetõttu on oluline panna õigesti paika eeltingimused, et saavutada tegelikkuses efektiivsemalt toimiv riigihangete süsteem, märgib liit kirjas rahandusminister Jürgen Ligile.
«Üheks lahenduseks olukorra parandamisel peaks olema senisest laiaulatuslikum hankemenetluste konsolideerimine,» seisab kirjas.» «Keskse hankesüsteemi peamiseks ülesandeks oleks hankimine kõige ökonoomsemal ja efektiivsemal viisil.»
Liidu hinnangul tuleneks koondatud nõudlusest tõestatav kasu nii hankemenetluse läbiviimise ja selles osalemise kulude kui pakutavate hindade osas. «Tähtis on see, et toimuks kompetentsi kontsentreerumine ja riigiasutustes tehakse vastavad ümberkorraldused.»
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe ütles BNS-ile, et ministeerium tegeleb ühishangete korraldamise teemaga aktiivselt. «Riigisektoris püütakse üha rohkem tooteid ja teenuseid ühiselt hankida, senine kogemus on näidanud reaalset kokkuhoidu ja kvaliteedi tõusu. Hangetel on vähem vaidlusi ja ebaõnnestumisi, samuti suureneb keskkonnasäästlikkus,» selgitas Aasmäe.
Tema sõnul korraldatakse Eestis üle 10 protsendi riigihangetest ühishankimise kaudu. Eestis on riigiasutused viinud viimastel aastatel läbi neli suuremat ühishanget: rahandusministeeriumi korraldatud sidehange ja õhutransporditeenuse hange, Riigi Infosüsteemide Keskuse arvutite ost ning siseministeeriumi läbi viidud mootorkütuse hange 105 asutusele. Elektrituru avanemisega seoses korraldas Riigi Kinnisvara AS elektrienergia ühishanke.
«Seni tehtud ühishanked on olnud riigi jaoks edulood,» märkis Aasmäe. Tehtud võrdlus näitab, et sideteenuste riigihankega saavutati lauatelefonidelt saavutati kokkuhoid kuni 60 protsenti ja mobiilside puhul kuni 30 protsenti. Lennuhankega ühtlustati lennufirmade poolt pakutavad teenused ning soodustused. Arvutite ühishankel saavutati ühe arvutitöökoha kohta igakuine kokkuhoid 24 protsenti.
Tööandjate hinnangul on senise süsteemi muudatused hädavajalikud, pidades silmas olemasolevate ressursside piiratust. Ressursside optimaalsema ärakasutamise eesmärgil hankemenetluste korralduste muutmisel tuleb liidu sõnul kindlasti silmas pidada keskseid hankeotsuseid tegeva organisatsiooni või selle juhtimistasandite otsustusprotsesside läbipaistvust ja otsuste kontrollitavust. «Vaja on saavutada süsteemi jätkusuutlikkus,» seisab kirjas.
Liit märgib, et vastavad otsused tuleks teha juba järgmise aasta esimeses pooles, et positiivsete otsuste korral tegemisele kuulvate ümberkorralduste rahaline väljendus saaks kajastuda juba 2014. aasta riigieelarves.