/nginx/o/2012/12/07/1473922t1ha927.jpg)
Meie allakäigus on süüdi õitseng Lätis ja mujal Euroopas, väitis lätlastest ajakirjanikele restoraniomanik Lissaboni äärelinnas.
Portugallased süüdistavad kriisis «õitsvat» Lätit
/nginx/o/2021/08/26/14020009t1hf5b7.jpg)
7. detsember 2012, 14:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Restoranipidaja, kes krõbedate maksukergituste valguses «varsti enam jätkata ei jaksa», jälgib iga päev televiisorist uudiseid ning teda on võimatu veenda, et Lätit – kus vaeseid on rohkem, toiduainehinnad kõrgemad ning hiljutine edu paljuski ülespuhutud – ei saa kuidagi Portugali kriisis süüdistada.
Küllap tuleb aga mõista, et portugallastel on ilmselt valusam, kirjutab Dienas Bizness, viidates sellele, et alles paar sajandit tagasi olid portugallased maailmakuulsad meresõitjad, kes rajasid üüratuid kolooniaid.
Euroopa keelte arvestuses on portugali keel tänaseni kõnelejate arvult kolmandal kohal maailmas.
Nii et võrreldes Lätiga oli Portugalil, kust kukkuda, arutleb DB.
Nagu tunnistab restoraniomaniku sõber, taksojuht Amancio Baptista, tuleb tal teha tööd poolametlikult, otsakorral on viimased säästud.
Baptista on mõelnud sellele, et peatselt tuleb soetada kohviaparaat – 6-7 tibatillukest espressot päevas läheb kulukaks, aparaadi abil võiks igapäevaselt vähemalt 5 eurot kokku hoida.
Lehed kirjutavad, et kreeditorid pigistavad Portugalilt välja viimased veeringud. Et valitsus kärbib eelarvet ja toetusi, inimesed aga lahkuvad massiliselt.
Baptista on kuulnud, et piiri taga elab juba üle poole portugallastest.
Pole ime, et Portugali traditsioonilised fado-laulud on kantud nostalgiast ja nukrusest. «Teie ei mõistaks iial seda igatsust, seda kurbust. Ega minagi mõistnud, enne kui Taani ära sõitsin,» selgitab ta.
Kuid Humana People to People tõmbas tal naha üle kõrvade ega saatnud teda edasi Aafrikasse, nagu lubas. Peale selle omandas see organisatsioon Baptista aastase teenistuse, nii et tal tuli koju tagasi tulla.
Tänavat ilmestavad plakatid, mis kutsuvad kodanikke taas streikima. Vestluskaaslane ei näe selles mingit mõtet: võimud nagunii ingoreerivad streikijate nõudmisi. Kriisis on süüdi kahe partei süsteem, mis kordamööda valitsevad ning mille rahvas kinni peab maksma.
Kartulid, mida poodides müüakse, on eranditult Hispaania kraam, sest kohalike kartulitega kaubelda on keelatud – umbes nii, nagu Lätis ei tohi toota suhkrut.
Tõsi, toimib ka must turg, kuid seal ei liigu niivõrd kartulid kuivõrd narkootikumid. Euroopa Liit on veendunud, et portugallased võivad kasvatada vaid oliive ja viinamarju.