Riigikogus jäid paljud ESMiga seotud küsimused lahtiseks

Ines Kuusik
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilsel arutelul korduvalt sõna võtnud riigikogu liige Igor Gräzin (paremal) rõhutas, et temale kui liberaalile jääb mõistetamatuks, miks antakse abilaene «mudasotsialistlikele» riikidele, kus ei toimi normaalne turumajandus. Üleeile osales Gräzin parteitu rahvasaadiku Juku-Kalle Raidi (vasakul) korraldatud ESMi rahvahääletusele paneku teemalisel ümarlaual.
Eilsel arutelul korduvalt sõna võtnud riigikogu liige Igor Gräzin (paremal) rõhutas, et temale kui liberaalile jääb mõistetamatuks, miks antakse abilaene «mudasotsialistlikele» riikidele, kus ei toimi normaalne turumajandus. Üleeile osales Gräzin parteitu rahvasaadiku Juku-Kalle Raidi (vasakul) korraldatud ESMi rahvahääletusele paneku teemalisel ümarlaual. Foto: Toomas Huik

Eile ligi neli tundi parlamendiliikmete arutada olnud ESMiga liitumise eelnõu läbis riigikogus küll esimese lugemise, ent Eesti ja Euroopa tuleviku jaoks hädavajalikuks hinnatava päästefondi osas on endiselt küllaga vastuseta küsimusi.

Peale põhimõtteliste küsimuste, kas Eesti peaks aitama üle jõu elanud riike ning panustama eurotsooni vaeseima riigina Euroopa finantsstabiilsusesse, tekitab ESM kõhklusi ka puhttehnilises mõttes.

Sel ajal kui jutud Kreeka lahkumisest eurotsoonist ei ole enam sugugi retoorilised, puudub näiteks ametlik seisukoht, kuidas jagada sellisel juhul fondi laenuvõime säilitamiseks ümber Kreeka 2,817-protsendiline osalus ning kas see tooks teiste jaoks kaasa garantiide suurenemise. ESMist lahkumise kohta puudub praegu kindel regulatsioon ja kuna eesmärgiks on stabiilsus, oleks tegelikult parem lahkumisest võimalikult vähe rääkida.

Et ESM peaks ise suutma teataval määral täita korrale kutsuvat ja distsiplineerivat ülesannet – abi saamiseks tuleb kinni pidada tingimustest –, ei ole selge, kuidas on reguleeritud karistusmehhanismid, kui kokkulepitud reforme ei tehta, neid ei tehta piisavalt kiiresti või tuleb ette muid ootamatusi, nagu näiteks vähem koostöövalmis valitsus mõnes strateegiliselt tähtsas liikmesriigis.

Kõik jooksvad sihid panevad läbirääkimiste käigus paika poliitikud ning väikeriigi maksumaksjana garantiid pakkudes puudub tegelikult konkreetne kindlus, milliseid tulemusi seni ostetud ajaga loota võib: hoiatavaks eeskujuks ongi Kreeka. Lahtine on küsimus, kas ESM võiks põhimõtteliselt saada tulevikus ka panganduslitsentsi.

ESMiga seonduv tekitab lisaks määramata ajaks võetavatele kohustustele suuri kõhklusi ka põhjusel, et olulised otsused peavad sündima kiirelt ja olema samas konfidentsiaalsed. Ei ole kindel, kust riigikogu täissaali ette jõudvate otsuste vahel selle piiri tõmbab.

Kui ESM hakkab osalema nn aktiivsetel avaturuoperatsioonidel, tekib küsimus, millisest summast alates vajaks sekkumine laiemat heakskiitu? Kes täpsemalt hakkaksid valdama «turutundlikku informatsiooni» ning kes selle hea käekäigu eest Euroopa maksumaksja ees vastutab?

Eesti jaoks on tähtis ka see, et tegelikult on siin ESMi loomisega seotud lõpuni informeeritud inimesi vähe: võib-olla isegi vaid üks. Sealjuures on mitmed parlamendiliikmed ette heitnud seda, et eestikeelses tõlkes on vigane isegi lepingu tekst. Eelnõu teine lugemine on riigikogus plaanis ette võtta 30. augustil ning kuu lõpuks on oodata ka lõplikku otsust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles