Tööjõupuudus hakkab ettevõtlust pärssima
10. juuli 2012, 08:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konjunktuuriinstituudi korraldatud küsitlusest selgub, et kolmandiku ehitus- ja tööstusettevõtete juhtide arvates on Eestis kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis hakkab majanduse arengule halvasti mõjuma.
Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul luuakse töökohti praegu enam, kui neid likvideeritakse, mistõttu on puudu koolitatud spetsialiste. Kõige teravam ongi see probleem tööstuses ja ehituses.
Ehitusvahtude tootja Krimelte tegevjuht Jaan Puusaag ütles, et kriisiajaga võrreldes on tööotsijate hulk selgelt vähenenud, mistõttu on häid töötajaid keerulisem leida. «Kindlasti tahaks, et oleks suurem valik – mõnda ametisse sobiva inimese leidmine võib võtta kuni pool aastat,» osutas ta, tuues näiteks ehituskeemia ekspordi suuna tootejuhi.
Arvestades Eesti orienteeritust ekspordile, napib inimesi, kellel oleks rahvusvaheline kogemus. Puusaagi sõnul peaks töötajaid võib-olla otsima väljastpoolt Eestit, kuid inimesed ei ole harjunud nii mõtlema.
Puusaag toonitas, et olukord on ettevõtetes väga erinev sõltuvalt töö keerukusest ja ootustest kvalifikatsioonile. «Aga ikka ja alati on hinnatud töölised, kes teevad kohusetundlikult tööd, on lojaalsed ja võtavad koju minnes kaasa ainult oma isiklikud asjad,» märkis ta.
Merko Eesti juhatuse liige Jaan Mäe ütles, et praegu on palju üheliigilist tööd seoses CO2 kvoodi müügist toetatavate fassaadide soojustamise, ventilatsioonisüsteemide renoveerimise ja ehitusega. Eriti nendel aladel on puudu nii inseneridest kui ka töölistest. «See on avaldanud mõju ka töötasule, mis omakorda mõjutab nende tööde hindu,» märkis ta.
Väljastpoolt euroliitu pole aga Mäe arvates mõtet uisapäisa nendele aladele tööjõudu sisse tuua, sest sedalaadi töid jätkub küll ka tulevikus, aga tõenäoliselt siiski mitte niivõrd suures mahus. Mäe ütles ka, et praegu on paljud hõivatud Euroopa Liidu vahenditest finantseeritavate vee- ja kanalisatsioonivõrkude rajamisega, mille maht aga kõigi eelduste kohaselt paari aasta pärast oluliselt kahaneb. Niisiis võib oodata, et neil objektidel töötavatel inimestel tuleb ümber õppida – see peaks samuti tööjõupuudust leevendama.
Ent kvalifitseeritud tööjõu puudus ei kimbuta ainult ehituse ja ehitusmaterjalide sektorit. Näiteks Maag Lihatööstuse juhataja Margit Talts kinnitas, et tööjõupuudusega on hädas ka nemad.
«Probleem on selles, et erialase ehk tootmis- või tehnilise haridusega inimestest on puudus,» ütles ta. «Liiga palju on vahepeal koolitatud igasuguseid juhte: ärijuhte, turundusjuhte, rahvusvaheliste suhete juhte.»
Võõrtööjõud võib Taltsi sõnul leevendada vaid teatud ärivaldkondade kvalifitseeritud tööjõu probleemi. «Kindlasti ei lahenda võõrtööjõud puudujääke riigi hariduspoliitikas,» rõhutas ta.