Homme toimuvad Kreekas erakorralised parlamendivalimised, täna õhtul aga peab riigi rahvuskoondis otsustava alagrupimängu jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel. Politoloog Matthew Barretti hinnangul võib koondise sooritus omada valimistele ja seeläbi Kreeka euroalas püsimisele märkimisväärset mõju.
«Mis on meile alles jäänud? Televisioon ja jalgpall», võttis Kreeka režissöör Nikos Kavoukidis tänavu veebruaris kokku võlakriisis vaevleva rahva meeleheite. See tsitaat annab Oxfordi ülikoolis spordi ja poliitika seoseid uuriva Barretti sõnul aimu, milline potentsiaal on vutikoondisel lõhestunud rahva ühendamiseks, kirjutab teadlane väljaandes Sporting Intelligence.
Ka Kreeka jalgpalliliidu president Sophocles Pilavios on esinenud avaldusega, mille kohaselt ta loodab, et vutikoondis suudab rahva emotsionaalsest kriisist välja tõmmata.
Barretti sõnul peaks ajalugu Kreekale lootust andma: ka üleeelmiste Euroopa meistrivõistluste aegu 2004. aasta juunis oli Kreeka rahvusvahelise üldsuse teravdatud tähelepanu all, sest kahe kuu kaugusel seisvate olümpiamängude korraldamisega oli graafikust maha jäädud. Ent pommüllatusena Euroopa meistriks tulnud vutikoondis kutsus esile üleriigilise eufooria, mille tulemusel suutsid kreeklased end kokku võtta ning üldiselt edukaks peetud olümpiamängud maha pidada.
Samas aga viitab Barrett jalgpallihuligaanidega seotud paremäärmusliku partei Kuldse Koidiku populaarsuse kasvule viimastel kuudel ning märgib, et koondise ootuspärasest kehvem esitus võib riigis valitsevat masendust ja korrarikkumisi vaid süvendada.
Alagrupist edasipääsemiseks peab Kreeka koondis täna õhtul võitma Venemaad.