Uus takistus naiste karjääris: klaaslift

Foto: SCANPIX

New York Times`i uuring näitab, et mehed tegutsevad aina enam elualadel, kus seni valitses tüüpiliselt naiste monopol. Näiteks õpetajate ja põetajatena. See muudatus seab aga mõnevõrra keerulisse olukorda neist valdkondades tegutsevad naised.

Naiste ajaloolised probleemid tööjõuturul on hästi teada. Alguses olid uksed suletud, naised ei osalenud tööelus. Kui uksed lõpuks avanesid, naised tööjõuturule sisenesid ja seni meeste poolt valitsetud elualadel positsioonid sisse võtsid, selgus, et naiste karjääri takistab justkui klaasist lagi, mis ei lase neil karjääriredelil tõusta kõrgeimale astmele, kirjutab Forbes.

Nüüd peavad nad aga võitlema järjekordse takistusega, mida võiks nimetada «klaasliftiks»: kui naised oma ülekaaluga kutsealadel ronivad karjääritrepil, siis nende meestest töökaaslased sõidavad üles justkui nähtamatu liftiga.

«Mehed, kes hakkavad tööle traditsioonilisel naiste ülekaaluga kutsealadel, kipuvad tegema neil aladel naistest kiiremat karjääri,» ütles seda nähtust uurinud juhtimisdotsent Caren Goldberg. «Kui vaadata nende alade tippjuhtkondi, siis meeste osakaal seal on ebaproportsionaalne. Kuigi alla 5 protsendi põetajatest on mehed, siis on nende osakaal oluliselt suurem haigla kõrgema taseme ametikohtadel.»

Uuringud näitavad, et mehed naiste ülekaaluga kutsealadel saavad ka suuremat palka, rohkem preemiaid ja jõuavad organisatsioonis kõrgemale, kui nende naissoost kolleegid.

Goldberg leiab, et «klaaslift» töötab naiste kahjuks seetõttu, et naistel tuleb sagedamini ette karjäärikatkestusi – olgu selleks siis lapse sünd või hoolitsemine vananevate vanemate eest.

«Stereotüübid, millega kirjeldatakse tüüpilist meest ühtivad tihti juhi stereotüüpidega,» ütleb Goldberg, märkides, et mehi peetakse sageli ka veenvamatemaks. «Nende stereotüüpide tõttu suudavad mehed paremini täita ettekujutust sellest, milline peaks olema juht. Ja kui nad tegutsevad naiste ülekaaluga kutsealal, siis on neil seal ka vähem konkurente.»

Kui nii, siis miks mehed veel ei ummista haiglaid, et saada põetajateks? Goldberg ütleb, et hoolimata suurest potentsiaalist neil aladel, hoiab mehi selliseid töid vastu võtmast tagasi juba ühiskondlik hoiak – sõbrad ja perekond võivad hakata kahtlema nende mehelikkuses või lausa avalikult irvitama seda ametivalikut.

Klaaslagi aga on alles. «See on ikka veel seal, võib-olla on see toonitud, kuid mitte purustatud,» ütleb Goldberg. Ta märgib, et mõned naised suudavad silma paista ja ronida tippu nn mehelikel elualadel ja murda stereotüüpe, mis ümbritsevad tüüpiliselt naiste karjääri.

Lühiajalises perspektiivis liigub aina rohkem mehi kutsealadele, kus seni tegutsesid valdavalt naised, ütleb Goldberg. Pikaajalises perspektiivis võib see aga ka naiste palkadele kasuks tulla. Naiste ülekaaluga kutsealadel on töötasud üldiselt olnud väiksemad, kuid kui seal hakkavad enam tegutsema ka mehed, tõusevad tõenäoliselt ka palgad. «Suurem meeste osakaal tõstab palku,» ütleb Goldberg. «kuid see ei toimu kiiresti.»