Kartellidevastase leebusprogrammi esimesed vastukajad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millised on esimesed vastukajad 2010.aastal jõustunud seadusemuudatusele, millega lõpetatakse kriminaalmenetlus esimesena uurimisorganeid kartelli olemasolust teavitanud inimese suhtes, analüüsib riigikohtu määruse põhjal advokadibüroo tark Grunte Sutkiene advokaat Tanel Tark.
Riigikohus võttis Eestis esmakordselt seisukoha leebusprogrammi (leniency) suhtes. 2010. aastal jõustusid Eestis seadusemuudatused, mille kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus isiku suhtes, kes esimesena teavitab uurimisorganeid kartelli olemasolust. Kuna tegemist on Eesti õigusruumis uudse instituudiga, siis praktikas on tõusetunud mitmeid küsimusi, mis nüüdseks riigikohtu tasandil ka selgust on toonud (vt Riigikohtu määrus nr 3-1-1-10-12).
Leebuse taotluse esitajat käsitletakse kroontunnistaja erijuhuna
Leebuse taotluse esitamise alusel konkurentsialase kuriteo lõpetamine on käsitatav nn kroontunnistaja suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise erijuhuna. Kroontunnistajaks nimetatakse menetlejaga koostööd tegevat ja kuriteo asjaolude selgitamisele olulisel määral kaasa aitavat kahtlustatavat (süüdistatavat). Kriminaalmenetluse lõpetamine kroontunnistaja suhtes tähendab sisuliselt talle andestamist kuriteo asjaolude selgitamiseks osutatud abi eest. Seejuures on riigiprokuratuuril üsna avar kaalutlusvõimalus otsustada, kas kroontunnistaja kaasabi on olnud piisavalt oluline ja kas sellest lähtuvalt tuleks kriminaalmenetlus lõpetada. Kuigi riik ei tohi käituda kroontunnistaja suhtes sõnamurdlikult, puudub kroontunnistajal subjektiivne õigus nõuda kriminaalmenetluse lõpetamist ja ka õigus vaidlustada tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamata jätmist.
Leebustaotluse alusel alustatud kriminaalmenetlust tuleb aga käsitleda erinevalt. Konkurentsi kahjustavate kokkulepete menetlemine nõuab tavapärasest erinevaid lahendusi, kuna erinevalt enamikust teistest kuriteoliikidest on selle kuriteo olemasolust üldjuhul teadlikud üksnes sellest kasu saavad isikud ehk kokkuleppe osapooled. Kannatanud (konkurendid, tarbijad) võivad kuriteo olemasolu üksnes aimata. Leebusprogrammi toimemehhanism põhineb tuntud vangi dilemmal: kui õigusrikkumisest vaikides võib loota, et seda ei avastata, lisandub leebusprogrammi olemasolu korral hirm, et teine õigusrikkuja annab oma kaaslased üles ja pääseb ise kergemalt. See hirm sunnib võimalikult vara ja täielikult järelevalve- ja uurimisasutustega koostööle asuma, et olla ise see, kes pälvib leebema kohtlemise. Selle ootuse täitumise eelduseks on vaja luua õigusrikkujale kindlustunne, et kui ta täidab leebusprogrammi tingimusi, on riik kohustatud teda leebemalt kohtlema.
Kui isik esitab leebusprogrammi tingimustele vastava taotluse ning osutab uurimisorganitele menetluse käigus nõutavat kaasabi, tekib tal subjektiivne õigus nõuda tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. Teisisõnu, riigiprokuratuuril puudub kaalutlusõigus, kas kohaldada isiku suhtes leebust või mitte. Seejuures on aga oluline, et isik ikka tõepoolest täidaks kõiki seaduses ettenähtud tingimusi. Näiteks, võib taotluse esitaja olla küll esimene kartellikuriteost teavitaja, kuid kui selgub, et teavitaja oli ise kartelli algataja või juht ning üritas konkurenti «lõksu meelitada», on leebuse kohaldamine tema suhtes välistatud.
Teise isiku suhtes leebuse kohaldamise määrus on vaidlustatav
Leebusprogrammi raames on kriminaalmenetluse lõpetamine võimalik ainult ühe leebusetaotleja suhtes. Oluline on siinjuures, et tuleb olla nö esimene kroontunnistaja. Kui leebustaotluse on esitanud mitu isikut, kuid esimeses neist ei ole piisavalt teavet kriminaalmenetluse alustamiseks või esimene taotleja ei täida sätestatud tingimusi, on leebus kohaldatav järgmise isiku suhtes, kes vastab kõigile seaduses sätestatud tingimustele. Oluline on siinjuures, et juhul, kui leebustaotluse on esitanud mitu isikut ning riigiprokuratuur kohaldab neist ühe suhtes leebust, on teisel isikul võimalik vastavat määrust vaidlustada. Kuni praeguseni puudus nimetatud küsimuses ühtne seisukoht ning alamaastme kohtud eitasid sellise võimaluse olemasolu.