Sikkut: selleks talveks on Baltikumis ja Soomes gaasi piisavalt

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut. Foto: OLIVIER MATTHYS

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut (SDE) kinnitas rahvusringhäälingu uudistesaates, et hoolimata LNG-terminali asumisest Soome, on eeloleval talvel Eestile siiski varustuskindlus tagatud.

«Varustuskindluse tagamiseks on see tähtis, et laev oleks olemas, ükskõik kummal Soome lahe kaldal,» nentis Sikkut.

Minister kinnitas, et praeguste andmete põhjal on selleks talveks Baltikumi ja Soome piirkonnas gaasi piisavalt isegi siis, kui Balticconnectoriga (Eesti ja Soome vaheline merealune gaasitoru - toim.) peaks midagi juhtuma. Sellegipoolest on oluline jätkata vastuvõtuvõimekuse loomisega. «Vastuvõtuvõimekuse loomine on riigi jaoks strateegiliselt vajalik,» tõdes ta.

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ja Soome majandusminister Mika Lintilä külastasid täna Paldiskit, kus tegid põhimõttelise otsuse, et veeldatud maagaasi (LNG) ujuvterminal saabub aasta lõpuks Soome, kuid terminali kasutusreeglitega luuakse eelistatud ligipääs Eesti ja Soome gaasitarbijate teenindamiseks.

«Nii Eesti kui ka Soome gaasimüüjaid koheldakse LNG ujuvterminali operaatori poolt võrdsetel tingimustel. Eeloleva talve varustuskindluse riskide maandamiseks oleme valmis kehtestama ka täiendavad reeglid, et kindlustada võrdne gaasi jõudmine just Eesti ja Soome tarbijatele,» kinnitas Soome majandusminister Mika Lintilä.

Sikkut lisas, et Paldiskisse rajatava taristu valmimine on energiajulgeoleku seisukohast igal juhul ääretult oluline. «Praeguses pingelises geopoliitilises olukorras on vajalik riske võimalikult palju maandada ning meie jaoks on oluline, et Eestisse rajatud taristu loob võimaluse, et saame vajadusel ujuvterminali ka Eestisse tuua,» tõdes ta.

Paldiski LNG-terminali projekti arendanud Alexela ja Infortari teatel ehitasid nad haalamiskaid kuni tänaseni teadmises, et ujuvterminal saabub ikkagi Eestisse.

Infortari juht andis Postimehele täna päeval mõista, et eraettevõtjad ootavad riigilt tehtud kulude katmist. «Kahju, et riik on nüüd meelt muutnud ja esimesest kesksest kokkuleppest taganenud. Loodame, et läbiräämistel antud ülejäänud lubadustest riik kinni peab ja nende eest vastutab. Sellise stsenaariumiga, et LNG-laeva Paldiskisse üldse ei tule, me tõepolest arvestanud ei ole,» lisas Talgre.