President tegi ettepaneku kaaluda uut maksusoodustust
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
4. september 2018, 15:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/07/04/7982517t1h2f97.jpg)
President Kersti Kaljulaidi sõnul tasuks Eestil kaaluda praeguse ettevõtte tulumaksuvabastuse kõrval, asemel või ettevõtja valituna selle asendamist sotsiaalmaksu soodustusega, ütles riigipea Vikerraadiole antud intervjuus.
«Need töövõtted, mis meil on olnud viimased 30 aastat – kutsume aga muu riikide raha siia, las teevad tehased, et meie inimesed saaks minna tööle – tunduvad olevat kadunud. Me peame suutma uutes majandussektorites, IT-s pakkuda enamat, et toetada nende sektorite arengut,» ütles Kaljulaid.
President tõi esile, et Eesti on jõudnud riikide hulka, kus keskmine palk on 1300 ja mediaanpalk on ka neljakohaline number eurodes.
Kaljulaid esitas küsimuse, kas Eesti maksusüsteem, mis toetab kapitaliinvesteeringuid, vastab sellele, millest me soovides räägime: et me tahame teenusmajandust, tahame ettevõtteid, kes võtavad kõrgeid riske, aga kelle algne investeering ei ole tingimata suur. Need ettevõtted vajavad head tööjõudu, kellele tuleb maksta kõrget palka.
«Kas meil võiks olla praeguse ettevõtte tulumaksuvabastuse kõrval, asemel või isegi ettevõtja poolt valituna võimalus asendada see näiteks sotsiaalmaksu soodustusega? Oletame, et su ettevõtte tegevuskuludest on üle 70 protsendi palk, kas sel juhul võiks saada hoopis seal nurgas soodustust? Olen tegelikult seda teemat või küsimust küsinud viimased viis aastat kindlasti,» rääkis president.
Tema hinnangul tuleb senine rong, et toome siia raha, mis teeb tehaseid, seisma panna ja teistpidi pöörata. Tootvatest Eesti ettevõtetest rääkides, märkis Kaljulaid, et hakkame jõudma sinnamaani, kus olid Soome ja Rootsi 1990. aastate alguses.
«Tuleb hakata otsima võimalust disainida ja mõelda siin Eestis, aga toota kusagil teises piirkonnas. Õnneks on odavama tööjõuga piirkondi isegi EL-i sees,» arutas riigipea.
Kaljulaid näeb suhteliselt suurt poliitilist konsensust, et Eesti tööturg hoitakse nii, nagu ta seni on olnud – avatuna Euroopa Liidu kodanikele, IKT spetsialistidele, start-up'ide töötajatele.
«Kui konsensus on olemas ja rahvas saastavaid tööstusinvesteeringuid ei luba teha, ei olegi teist muud võimalust kui panustada haridusse ja tulevikutehnoloogiatesse,» lisas ta.