Kreeka võlakriisi lahenduse detailid jäid ikka selgusetuks
/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
28. oktoober 2011, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/10/27/810298t1hfe8b.jpg)
Euroala riigijuhid deklareerisid pärast terve öö kestnud kriisikoosolekut eile varahommikul, et nad on jõudnud kokkuleppele, mis paneb piiri võlakriisi levimisele Kreekast kaugemale. Täpsed detailid jäidki paraku teadmata.
«Oleme jõudnud kokkuleppele, mis minu arvates võimaldab meil anda usaldusväärse ja ambitsioonika vastuse Kreeka kriisile,» ütles Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy neljapäeva varahommikul ajakirjanikele. «Kuna teema on keeruline, kulus meil terve öö. Aga kõneluste tulemused on suureks kergenduseks kogu maailmale.»
Euro kurss hüppas eile õhtuks tasemele 1,4149 dollarit, näidates investorite usalduse kasvu ühisraha vastu. Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos ütles euroala riigijuhtide otsuste kohta, et Kreeka ei lase talle antud võimalust kindlasti käest. Ta kinnitas, et riik jätkab reformidega.
Varahommikul kell viis pressikonverentsile tulnud Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy jõudis ajakirjanikele vähemalt kolm korda järjest öelda «tere hommikust!», enne kui alustas kokkulepitud otsuste ettelugemist.
Esiteks saab Kreeka veel sel aastal uue päästepaketi mahuga 130 miljardit eurot. Juulikuus olid riigijuhid kokku leppinud 109 miljardis euros, ka Eesti riik on EFSFi kaudu selles osaline.
Läbirääkimised pankadega
Prantsuse president Sarkozy ja Saksamaa kantsler Angela Merkel pidasid isiklikult läbirääkimisi pankadega ja jõudsid nendega lõpuks kokkuleppele vähendada Kreeka võlgu 50 protsendi võrra. Riigijuhid loodavad sellega kärpida Kreeka võlakoormust 120 protsendini SKTst aastaks 2020.
Rohkem kui 120 protsendi piirini ei saa võlgu maha kirjutada, sest vastasel juhul tuleks maha kirjutama hakata ka Itaalia võlakirju. Võlgade vähendamise kokkulepped sõlmitakse pankadega, kokkuleppe sõlmimine on vabatahtlik.
EFSFi nn tulejõud kasvab 4–5 korda. Kui EFSFi esialgne maht oli 440 miljardit eurot, siis praegu on selle laenuvõimest alles 250 miljardit, sest laene on antud Iirimaale ja Portugalile. Uus maht saab olema umbes triljon eurot.
Eurotsooni juhid loodavad, et triljonist piisab, hoidmaks ära probleeme Itaalia ja Hispaania võlakirjadega. EFSFi hakkavad paisutama Hiina ja Brasiilia investeeringud. Samuti hakkab fond tagama osaliselt võlakirju, mida investorid ostavad n-ö esmaselt turult. Riikide garantiid ei suurene.
«Ajakirjanduslikult on mugav öelda, et EFSFi mahtu suurendati,» kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi neljapäeval valitsuse pressikonverentsil Brüsselist tulnud otsuseid. «Peab täpne olema, et tegelikult see 440 miljardit ei kasva. 440 miljardit, mida parlamentidelt on küsitud ja 17 jupi kaupa heakskiit saadud, jääb endiseks, aga tema tegevust võimendatakse.»
Fond saab jõudu juurde kahel viisil. «Ühelt poolt luuakse uus fond, kuhu kaasatakse muud raha ja mis hakkab võlakirjaturgu toetama,» selgitas Ligi. «Teiselt poolt on võimendus selles vormis, et garantiisid võlakirjaemissioonidel antakse 20 protsendi ulatuses, mis ka on tubli kindlus nende ostjale ja peaks riske kõvasti maandama.»
EFSFi juht Klaus Regling ei kaotanud eile minutitki ja kiirustas Hiinasse viiva lennuki pardale – fondi suurema tulejõu tagamiseks tuleb leida investorid. Näiteks Jaapan on juba praegu üks suuremaid investoreid EFSFis.
Päästepaketi kolmas osa seisneb pankade rekapitaliseerimises. Juba eile õhtul jõudsid euroala juhid kokkuleppele, et pankade kapitaliadekvaatsuse nõuded kasvavad üheksa protsendini tuleva aasta 30. juuniks. Euroala juhid otsustasid, et pangad ei tohi enne maksta dividende ega boonuseid, kui üheksa protsendi piir on saavutatud.
Tuleb esitada plaan
Kui esialgu tundus, et keskmisest karmimate nõudmiste tõttu puudutab lisakapitalinõue Eestis vaid Marfin panka, siis eile selgus, et lisakapitali vajab ka Swedbank. Täpsemad nõuded saavad selgeks detsembriks, mil pankadel tuleb esitada detailne plaan, kuidas nad kapitaliadekvaatsuse nõudeid täidavad.
Marfini emapank teatas eile börsile, et vajab 2,1 miljardit eurot lisakapitali ja on asunud selle eesmärgi saavutamiseks tegutsema. See ei puuduta küll otseselt Marfini Eesti tütarpanka, mille juhi Riho Rasmanni sõnul tegutseb Marfin Eestis kohalikult turult kaasatud deposiitide toel.
Palju keerukam teema on see, kui suurt intressi hakkavad saama võlakirjade omanikud, kes nõustuvad poole võla mahakirjutamisega. Financial Times kirjutas eile, et see selgub läbirääkimistel.
Ligi kritiseeris eile euroala juhtide varasemaid otsuseid: «Juuli otsused olid liiga naiivsed. Erasektori kaasamine 21 protsendi ulatuses, arvestades ajalist väärtust, oli ikkagi mikroskoopiline, võrreldes sellega, mis praegu tehakse, et põhisummast 50 protsenti lõigatakse,» nentis ta.
Euroopa liidrid saavutasid võlakriisi lahendamiseks kokkuleppe, mis koosneb kolmest suuremast osast.
1. Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSFi) nn tulejõud kasvab triljoni euroni. EFSFi algne maht oli 440 miljardit, Iirimaale ja Portugalile antud laenud on fondi laenuvõime kahandanud 250 miljardile.
2. Pankade kapitaliadekvaatsuse tase peab 2012. aasta 30. juuniks olema vähemalt 9 protsenti ehk iga väljalaenatud euro kohta peab olema 9-protsendiline kate. Praegu on see 4 protsenti.
3.Kreeka võlgu vähendatakse poole võrra, sellega loodetakse riigi võlakoormust kärpida 120 protsendini SKTst. Pankadega sõlmitakse selleks vabatahtlikud kokkulepped.