/nginx/o/2018/08/07/11162502t1h3f57.jpg)
Taastuvenergiafirma Nelja Energia juhatuse esimehe Martin Kruusi sõnul pole Läti taastuvenergia toetuste süsteemil õnnestunud seni taastuvenergiat arendada ning üle tuleks minna vähempakkumistele.
Nelja Energia: Läti taastuvenergia toetused pole sektorit arendanud
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
7. august 2018, 16:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Baltikumis on tuuleenergiat arendatud 2000. aastate algusest. Eestisse on tänaseks installeeritud tuulikuid koguvõimsusega veidi üle 300 megavati ja Leetu veidi alla 500 megavati. Lätis on selle aja jooksul olnud mitmeid erinevaid ideid, kuid reaalsuseks pole need saanud ja riigis on tuulikuid vaid 70 megavati ulatuses,» ütles Martin Kruusi BNS-ile.
«Aga kui üldisemalt rääkida, siis on roheliste sertifikaatide süsteem pigem ajalukku jääv ebastabiiline toetusskeem, mis on vahel võimaldanud küll suuri tulusid, kuid teistel aegadel viinud osa tootjaid makseraskustesse. Energeetika arengut selline ebakindel skeem ei toeta. Tänapäeval minnakse pigem üle vähempakkumistele, kus konkurentsis võidavad nii tarbijad läbi odavama energiahinna kui ka tuuleenergia tootjad rahavoo kindluse näol. Viimane omakorda võimaldabki pakkuda madalamat tootmishinda,» lisas Kruusi.
Läti majandusminister Arvils Ašeradens ütles eelmisel nädalal, et Läti taastuvenergia toetusi peaks tootjatele vähendama.
Minister märkis, et kui Läti liitumisel Euroopa Liiduga võeti kohustus toetada taastuvenergia tootjaid. Ašeradens tunnistas aga, et selle tegemiseks loodud kohustusliku ostukomponendi süsteem oli makromajanduslik viga. «See on meile maksma läinud enam kui 2 miljardit eurot, samas kui teistes riikides olid kulud palju väiksemad,» rääkis minister.
Majandusministeeriumi andmetel läks praegune taastuvenergia toetamise süsteem 2017. aastal riigile maksma 266,3 miljonit eurot ehk 1 protsendi Läti SKP-st. Majandusministri hinnangul ei tohiks selline toetus ületada aga 0,3 protsenti.
«Läti kohustuslik ostusüsteem on palju kulukam kui naaberriikides. Lätis ulutavad subsiidiumid elektritootjatele 1 protsendini SKP-st, Eestis aga vaid 0,3 protsendini SKP-st,» märkis Ašeradens ja lisas, et Läti eesmärk oleks saada taastuvenergiatoetus Eestiga samale tasemele.
Ašeradens teatas kolmapäeval ka, et kohustuslik ostukomponent kaotatakse elektrihindadest kolme aasta jooksul ja roheenergia toetamiseks võetakse kasutusele teistsugused meetmed.