SEB sulges kevadel Tavidi kontod
17. august 2011, 08:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SEB Pank sulges aasta alguses valuuta- ja kullafirma Tavidi kontod, põhjendades, et viimane on teinud «arusaamatuid tehinguid.» Viimane andis asja kohtusse.
Ehk mõnigi lugeja on märganud valuutat vahetama minnes, et Tavidi kontorites ei saa mõnda aega SEB pangakaardiga tasuda. See tuleneb sellest, et kolmandikku pangandusturust kontrolliv pank sulges aprillikuus lugupeetud valuutavahetaja konto, kuhu maksed laekusid. Suletud on ka tavaline arvelduskonto.
Et mitte segadust tekitada, olgu öeldud, et konto pandi lihtsalt kinni, mitte ei arestitud. Kahe vahe seisneb selles, et esimesel puhul palub pank viisakalt oma rahaga mujale minna, teisel puhul keelatakse konto kasutamine ning seda tehakse juba mõne võimuesindaja käsul.
Uurides SEBst, miks selline käik ette võeti, jääb panga kommunikatsioonijuhi Silver Vohu vastus lühikeseks: «Tegemist on ärilise vaidlusega ja hea tava kohaselt me käimasolevaid kohtuvaidlusi ei kommenteeri.»
Tavidi nõukogu esimees Alar Tamming on aga natuke jutukam, kuna tunneb, et firma õigusi on rikutud. Tema sõnul ei esitanud pank mingeid sisulisi põhjendusi, kui välja jätta ähmane jutt, et Tavidi kliendid on SEB siseselt teinud arusaamatuid tehinguid.
Kas siinkohal võib väita, et SEB kahtlustab Tavidit rahapesus on raske öelda, kuna pank peab kinni pidama konfidentsiaalsusnõudest.
Tamming on käinud kohtumas ka SEB juhi Riho Undiga, mille käigus selgus, et käsk konto kinni panna tuli otse Rootsist. Peakontori juhtidega Tamming aga kohtunud pole, kuna seda pole tema sõnul võimaldatud.
2009. aasta alguses langes Tavid rahapesuskandaali. Ajaleht Äripäev kirjutas siis, et Vene maffiaga seotud Dmitri Abramkin kandis ligi pool miljardit eurot Tavidi kontodele ning tõmbas seal omakorda sularahas välja. Rahapesujuhtumit uurinud riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles tookord lehele, et nii tema menetluses kui ka Bulgaaria menetluses tundus, et Tavid oli heauskne firma. Kas tänavune kontode sulgemine sellega kuidagipidi seotud, võib vaid oletada.
Oletada võib ka seda, et SEB on pahane, et Tavid trügib jõuliselt SEB mängumaale valuutavahetuse ning maksevahendusega. «Seetõttu võtaks SEBi lepingu lõpetamine Tavidiga väga suurelt osalt Tavidi klientidelt võimaluse tasuda SEBi pangakaardiga Tavidi harukontorites ja suure tõenäosusega loobuksid nad Tavidi osutatavatest teenustest SEBi osutavate teenuste kasuks,» seisab kirjas hagis, mille Tavid on SEB vastu Harju maakohtule esitanud.
Hagis ei nõua Tavid mitte ainult oma kontode taasavamist ning kõikide vanade teenuste jätkamist, vaid SEB tüüptingimuste muutmist. Valuutafirma nõuab, et SEB-lt võetaks õigus makseteenuse lepingu tingimusi mistahes põhjusel ühepoolselt muuta, õigus valida endale klienti ning lepingut ilma põhjuseta üles öelda.
«SEBi arvelduskontode kaudu pakutavad teenused ei ole asendatavad teiste krediidiasutuste arveldussüsteemidega ega alternatiivsete kaardimaksesüsteemidega, kuna läbi nende arveldamine oleks oluliselt kallim ja nõuaks täiendavalt aega,» põhjendatakse hagis.
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler, märkis, et krediidiasutuse seaduse kohaselt on krediidiasutus üldreeglina vaba otsustama, keda teenindamisele võtta ja keda mitte.
«Sellest üldreeglist võib olla erandeid, mis tulenevad spetsiifilistest valdkondadest nagu näiteks suhted seoses arveldussüsteemiga või positsiooniga turul - erinõuded kehtivad näiteks turgu valitsevas seisundis olevale ettevõtjale,» rääkis Kessler.
Teisalt võib Kessleri sõnul esineda juhtumeid, mil klient kujutab pangale sellist riski, et pank soovib suhte üles öelda. «Riskideks võivad olla näiteks kliendi lepinguliste kohustuste olulises ulatuses täitmata jätmine, kliendi seotus rahapesu või muu kuritegeliku käitumisega vmt.»