Noorukid väärtustavad virtuaalset varandust

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX.

Digifotod, Facebooki uuendused, võrgus olevad muusikafailid, e-kirjad ning muu tänapäeva võrgumaailma mittemateriaalne kraam võib teismelistele olla sama väärtuslik kui lemmikraamat või kontserdil kantud T-särk, kirjutab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.ee.


Virtuaalse omandi väärtust võib tõsta tõsiasi, et sel puudub füüsiline vorm. Sellise avastuseni jõudsid 21 teismelist uurinud Carnegie Melloni ülikooli teadlased.

Inimese ja arvuti vastasmõju uurimise ning disainiga tegeleva professori John Zimmermani sõnul tuleneb digitaalse foto väärtus sellest, et see on foto, kuid samas on seda võimalik teistega jagada ning inimesed saavad seda kommenteerida.

Uuringus osalenud noorte jaoks on sõprade poolt märgistatud, lingitud ja kommenteeritud digitaalne foto pildiraamis või lauasahtlis olevast fotost tähendusrikkam.

Üks uuringus osalenutest ütles, et ta teeb üritustel alati palju pilte ning laeb need kohe ka üles, et ta ise ja sõbrad saaks neil olijaid märgistada ja kommenteerida.

16-aastane teismeline rääkis teadlastele, et kui kõik saavad pilte kommenteerida, siis tundub see tema jaoks sündmuse ehtsama kajastusena ning tekitab ühistunde.

Zimmerman ning tema kolleegid Jodi Forlizzi ja William Odoma esitlesid oma uurimistulemusi Vancouveris toimuval peamisel rahvusvahelisel inimese ja arvuti vastasmõjusid käsitleval rahvusvahelisel konverentsil CHI 2011.

Üldtuntud on inimeste kalduvus koguda tavalisi asju ja neile tähendus omistada.

Samas asenduvad asjad elektrooniliste vastetega - raamatud asenduvad e-raamatutega, CD-plaadid iPodis leiduva failikoguga.

Ka arvutid genereerivad tehisesemeid, mis pole kunagi pärisasjad olnud, kuid millel võib olla tähendus. Nendeks on näiteks sotsiaalse suhtlusvõrgustiku profiil või kasutaja avatar võrgumängus.

Teadlased esitasid uuringus osalenud 12-17-aastastele keskklassi peredest pärit noorukitele küsimusi nende igapäevaelu, tehnoloogiakasutuse ning nende poolt hinnatavateks peetavate füüsiliste ja virtuaalsete asjade kohta.

Küsitluste põhjal selgus, et kui maja on koht, kus oma asju hoida, siis mobiiltelefoni võib pidada aardelaekaks, mis võimaldab sulle ligipääsu neile asjadele.

Võrgus hoitavate virtuaalsete asjade «asukohatus» võrreldes arvutis hoitavaga suurendas sageli nende väärtust, sest neile oli alati ligipääs.

Üks 17-aastane tüdruk põhjendas kõigi oma fotode üleslaadimist sooviga omada neile ligipääsu sõltumata sellest, kas ta on parasjagu voodis või supermarketis.

Seejuures pidas ta oluliseks teadmist, et need on võrgus alati olemas, kui ta neid vaadata tahab, mis samas ei tähenda, et ta neid kõiki ka vaataks.

Võrgus olevate asjade väärtust mõjutab ka see, mil määral on neid võimalik muuta ja isikupärastada.

 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles