Vitsur: Eesti hinnad tõusevad Euroopa omadest kiiremini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/03/07/532325t1h742b.jpg)
Oma panuse andsid veebruarikuisesse hinnatõusu Eesti arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul ka kütuste ja toiduainete kallinemine maailmaturul, ometi kasvavad Eesti hinnad tema sõnul nii maailmaturu kui Euroopa omadest kiiremini.
Statistikaameti andmetel tõusid Eestis tarbijahinnad veebruaris 0,6 protsenti jaanuariga võrreldes ja 5,7 protsenti eelmise aasta veebruariga võrreldes.
Aastane hinnatõus johtub Vitsuri sõnul ennekõike madalast võrdlusbaasis. Muret teeb Vitsurile aga kuine hinnatõus, kuna sama tempo jätkudes oleks aastane hinnatõus sellel aastal enam kui 6 protsenti. Eurotsooni aastane hinnatõus peaks ka sellel aastal jääma aga eesmärgiks seatud 2,4 protsendi piiridesse.
«Tuleks selgeks teha, miks hinnad Eestis nii kiiresti tõusevad. Üheks teguriks võib olla kasin konkurents hulgi- või jaekaubanduses. Võib ka olla, et hinnad Eestis ühtlustuvad eurotsooniga, kuid sellisel juhul peaksid samas tempos tõusma ka palgad,» sõnas Vitsur.
Lisaks oleksid hinnad võinud Vitsuri sõnul ühtlustuda ka varem, kuna kaubavahetus Eesti ja euroala riikide vahel on kestnud juba mõnda aega.
«Kas see on tõesti psühholoogiline efekt- numbrid on nii väiksed, et inimene ei suuda orienteeruda? Hinnatõus on olnud pretsedenditu. Konkureeriv turg on lakanud toimimast, või siis on mingil põhjusel Eesti muutumas järjest kallimaks,» sõnas ta.
«Hinnatõus aastases võrdluses võib pidurduda kusagil suvel, kui möödunud aastal hakkasid hinnad ülesmäge minema. Millal kuine hinnatõus pidurdub, on raske öelda, see sõltub ennekõike tööturu olukorrast. Kui palgad tulevad hinnatõusule järele, siis võivad hinnad edasi tõusta. Kui palgad järgi ei tule ning kui uusi töökohti ei looda, siis tuleb nõudlusele piir ette ning hinnad edasi tõusta ei saa.»