Kaheksa soovitust euroga maailmaavastajale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Euro ei ole automaatselt kehtiv kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, näiteks Inglismaal, Taanis ja Rootsis on käibel oma valuuta.
- Majanduslikud probleemid ei mõjuta euro väärtust ja kurssi. Näiteks Kreeka eurod on samaväärsed Saksamaal väljastatutega.
- Suured kupüürid, näiteks 200 ja 500 eurot, ei ole tavaringluses levinud ja nendega tasumisel võib tekkida probleeme – paljudes teenindusasutustes ei aktsepteerita neid turvalisuse kaalutlustel üldse.
- Erisustest maksete vastuvõtmisel (näiteks kaardimaksed teatud summast alates, lisanduv teenustasu välismaise kaardi teenindamisel või 1-2 euromüntide mitteaktsepteerimisel) peavad teenindusasutused tarbijaid vastava sildiga eelnevalt teavitama.
- Riikides, kus lisaks kohalikule valuutale võetakse meelsasti vastu ka eurosid ja dollareid, käsitlevad kohalikud sageli eurosid ja dollareid võrdse kursiga, mis on eurodes maksjale kahjulik. Sellise olukorra vältimiseks on kasulik vahetada dollareid pangas või valuutavahetuspunktis ametliku kursiga.
- Soovitatav on alati omada varuks pisut sularaha, millega tasuda väiksemates ostu- ja söögikohtades, kus pangakaarti vastu ei võeta või kus teenindusasutus ei tundu kaardiga maksmiseks piisavalt usaldusväärsena.
- Nii mõneski riigis võib juhtuda, et hinnad on väljas ilma käibemaksuta, mis hiljem maksmisel arvele lisatakse (levinud näiteks USA-s).
- Meenemündid on valmistatud väärismetallist, jäädvustamaks olulisi isikuid ja sündmusi ning ei ole mõeldud ringlusse laskmiseks – meenemündid kehtivad seadusliku maksevahendina vaid need emiteerinud riigis.