Eestlased saavad Soomes kõige paremini tööd

Aivar Õepa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome pagulaste vastuvõtupunkti Tornios saabunud noored mehed. Ehkki Soome sisserändajad on enamasti tööealised, jääb nende tööga hõivatuse määr madalamaks kui soomlastel.
Soome pagulaste vastuvõtupunkti Tornios saabunud noored mehed. Ehkki Soome sisserändajad on enamasti tööealised, jääb nende tööga hõivatuse määr madalamaks kui soomlastel. Foto: Panu Pohjola / Lehtikuva

Soome kolinud välismaalaste tööhõive erineb rahvuseti märgatavalt - näiteks üle lahe läinud eestlaste tööhõive ulatub pea sama kõrgele kui põlisrahvusel, Aafrikast ja Aasiast Soome asunud inimestest on aga mitme aasta möödudes ikka tööta enam kui pooled, vahendab Soome rahvusringhääling YLE Soome riigipanga ja statistikaameti uuringut.

Mullu ulatus mitte-soomlaste tööga hõivatuse määr 64 protsendini, samas kui soomlaste tööhõive oli 70 protsenti. Uusasukate seas ulatus töötus mullu 16 protsendini, üldine töötus Soomes oli samal ajal 8,7 protsenti.

Soome riigipanga Suomen Pankki värske uuringu põhjal on Soome kolinud inimeste tööhõives suuri erinevusi, mis johtuvad erinevast haridustasemest ja koolitusest, aga ka sellest, mis piirkonnast on Soome tuldud.

Oodatult kohanevad kõige kiiremini eestlased: juba esimesel Soomes elatud aastal leiab neist tööd üle 60 protsendi ning 7-10 aastat Soomes elanud eestlaste tööhõive määr on ligikaudu sama mis soomlastel endil.

Lääne-Euroopast Soome kolinutest leiab esimese aastaga tööd alla poolte, aga kümne aasta pärast jõuab lääneeurooplaste hõivatuse määr samuti põlisrahva oma lähedale.

Palju enam võtab Soomes kohanemine aega venelastel. Esimesel aastal saab venelastest tööle napp viiendik, aga peatselt tööga hõivatuse määr tõuseb ja küündib Soomes elatud kümnendi lõpuks juba üle 50 protsendi.

Aafrikast ja Aasiast Soome kolinud pagulaste tööhõive, mis on algul enam-vähem sama kehval järjel kui venelastel, jääb endiselt madalaks isegi aastate möödudes. Kümmekond aastat Soomes elanud aafriklastest on tööga hõivatud vaid kaks viiendikku.

Suomen Pankki uuringu eesmärk oli välja selgitada migratsiooni mõjud rahvamajandusele. Kõige tähtsam oli tuvastada, et kas uusasukad saavad tööd ja kas nad jäävad püsivalt Soome. Uuringu põhjal on mõlemale küsimusele vastus suurtes joontes eitav, sest enamik Soome kolinud inimesi ka lahkub mingil ajal.

Esimestel Soomes oldud aastatel, kui tööga kindlustatus on madalaim, on ka rahvamajanduse kulutuste tase iga sissesõitnu kohta kõrgeim.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles