Anatoli Kanajev: Eesti ettevõtjad on transiidist kõrvale jäämas

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Transiidikeskuse omanik ja juht Anatoli Kanajev.
Transiidikeskuse omanik ja juht Anatoli Kanajev. Foto: Toomas Huik

Transiidikeskuse omanik ja juht Anatoli Kanajev ütleb, et näeb märke Eestit läbiva transiidi taastumisest, ainult et nüüd käib see suuremas osas Eesti ettevõtjate osaluseta.

Kuidas hindate Eestit läbiva transiidi olukorda, kas on märke kaubavoogude suurenemisest? Milliseid investeeringuid on oodata?

Märgid on teie silme ees. Vaadake Tallinna Sadama mahte, Eesti Raudtee kogub hoogu, suured logistikaettevõtted nagu Vopak EOS teevad korralikke tulemusi. Ütleme nii, et transiit taastub ja muutub taas tulusaks, kuid Eesti ettevõtjad selles enam praktiliselt ei osale.

Samas teeb murelikuks Tallinna sadamat läbivate kaupade struktuur: 70 protsenti on naftatooted, 14 protsenti kivisüsi ja mineraalväetised ning ainult 16 protsenti konteinerid ja segalast. Eksivad need, kes arvavad, et transiidivoogude võitmiseks ei pea midagi tegema, et need tulevad ise. Ei tule.

Olete endiselt huvitatud Muugale konteinerterminali rajamisest. Kui kaugele selle kavaga jõudnud olete?

Praegu on meie prioriteet investeerimine konteinerterminali. Oleme selles projektis algusest peale osalised olnud ja meid teeb murelikuks, et meie nägemust ignoreeritakse. Oleme valmis investeerima sinna 700 miljonit krooni, mis on umbes samapalju, kui juba oleme investeerinud. Meie pakkumist toetavad mitmed rahvusvahelised pangad, lisaks suures mahus omavahendid.

Terminali töö võimaldab teenindada olemasolevaid laene ja võtta vajadusel uusi. Transiidikeskus pole maksnud dividende ja oleme kogu teenitud raha reinvesteerinud, samas oleme ka kulusid kärpinud ja tegevust efektiivsemaks muutnud.

Et arendada välja igati tänapäevane terminal, oleks meil vaja Muuga sadamas kogu selleks ettenähtud territooriumi, mis on 27 hektarit, ja mida meile algul ka lubati. Kogu territoorium tuleb katta spetsiaalse kattega, ehitada juurdepääs, osta tehnikat, ehitada laoplatsid. Ainuüksi juurdepääsutee maksab 50 miljonit krooni. See on üks suur projekt, mida ei saa killustada mitme tegija vahel. Loodame, et ka Tallinna Sadam seda mõistab. Kahjuks praegu seisab projekt paberil.

Mida peaks Eesti valitsus ette võtma transiidi, aga ka kogu majanduse elavdamiseks?

Valitsusega on nii nagu õlle hinnaga, üks on alati paha ja teine on alati kallis. Minu meelest on Eesti valitsus olukorras, kuhu me sattusime, suhteliselt hästi hakkama saanud. Loomulikult on tehtud vigu, kuid olukord oli väga keeruline. Vaatame kas või aega 12–18 kuud tagasi. Meil räägitakse palju visiooni puudumisest ja see vastab tõele. Aga Eesti ei ole tänases maailmas nii tugev riik, et suudaksime omaenda püstitatud majanduspoliitilist eesmärki 10–15 aastat järjest kanda.

Me sõltume Euroopa Liidu ja USA, Venemaa ja laiemalt lääne ühiskonna suhetest, Hiina tõus sinna juurde. Õnneks on meil Skandinaavia. Ma ei räägi niivõrd Rootsi pankadest, kuivõrd Soome positiivsest mõjust. Poole oma edust võlgneme Soome lähedusele. Riik peab olema ettearvatav, seadused ja suhtumine ei tohi muutuda üleöö. Ja uhkeks ei tohi minna, see karistatakse konkurentsis kohe ära.

Iga riigi prioriteediks peab olema heade suhete omamine kõikide naaberriikidega. Kõik ratsionaalsed inimesed Eestis ja Venemaal ootavad piirilepingu küsimuse lahendamist. Üks väljakutse, mis Eesti valitsuse ees lähiaastatel seisab, puudutab transpordiühenduste parandamist, seda nii rongi- kui ka lennuliikluses.

Kuidas hindate Eesti majandust üldiselt, kas oleme põhja juba läbinud?

Sellest konkreetsest põhjast ehk küll, aga sotsiaalmajanduslik kriis seisab veel ees. Liiga suur hulk inimesi jalutab tänavatel tühjade silmadega ringi ega tea, mis oma eluga peale hakata. Kui noor inimene lõpetab riigi kulul ülikooli ja läheb töökoha asemel töötukassasse, siis see on katastroof.

Meie uus väljakutse on euro, mis koputab küll uksele, kuid vanema põlvkonna ettevõtjana

tean, et igasugune raha- ja kursivahetus on lihtsale tööinimesele šokk. Teame, et see valuuta rippus alles neli kuud tagasi juuksekarva otsas. Euroopa poliitiline ühtsus on nõrgem kui USA või Aasia riikide oma ja see hakkab euro stabiilsust häirima.

Kuidas suhtute tööandjate keskliidu hiljuti avaldatud manifesti?

Mul on tunne, et tööandjate eesmärk oli provotseerida diskussiooni teket Eesti ühiskonnas teemade osas, mis seni olid kalevi all. Päris selge on, et riigieelarve peamine kulupool ehk sotsiaalkindlustusega seotu vajab lähiaastatel väga valusaid otsuseid. On hea, et sellest räägitakse, loodetavasti mitte ainult enne valimisi. Oleme väike riik ja peame olema paindlik. SMS-laenud, kinnisvaraturu anomaaliad ja järsult kasvav töötus on ohumärgid, millele tuleb reageerida. Ma ei kardaks maksuerisuste teket. Sotsiaalmaksu lagi, mida ettevõtjate noorem põlvkond on tõstatanud, on hea idee.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles