Poola eelarveprobleemid on niivõrd tõsised, et oma panuse olukorra parandamiseks peavad andma ka surnud.
Poolas kärbivad isegi surnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt läheneb valitsus kärpekirvega muuhulgas ka poolakate heldetele matusehüvitistele.
«Hüvitis tuuakse lähemale ELi normidele,» ütles reporteritele abirahandusminister Ludwik Kotecki ning lisas: «Praegu on toetus liiga suur, mistõttu on ka matusekulud Poolas maailma kõrgemate killast.»
Hetkel annab riik matusteks 6487 zlotti ehk siis 1621 eurot. Valitsus soovib summat kärpida 3500 zloti peale, misläbi säästetaks aastas ligikaudu 1 miljard zlotti.
Nagu arvata võibki, on kopsakas riigitoetus julgustanud ka matusebüroosid teenuste hinda just parasjagu üle hüvitise summa seadma – nii et leinajad pisku eest priiskavad peied võivad korraldada.
«Meil Poolas on nii sündide kui surmade jaoks väga kõrged standardid,» ütleb Magdalena Rolska, kelle isa on Varssavis Atmani-nimelise matusebüroo omanik. «Inimesed teevad kogu elu kõva tööd ja väärivad ilusaid matuseid.»
Rolska on mures, et kui valitsus kärpe teoks teeb, saab matusekorraldajate äri haiget. «See oleks katastroof,» ütles ta. «Inimestel tuleksid lihtsad matused.»
Küll aga võiks meetmest tulu tõusta Bartlomiej Lindnerile, kelle eponüümiline ettevõte igakuiselt 11000 kirstu kokku paneb. Millest enamus on lihtsad ja odavad, liiga tavalise välimusega Poola turu tarvis. Küll aga on nad populaarsed sakslastest naabrite seas, kes oma surnud reeglina kasinamalt ära saadavad.
«Poola on selle hüvitise tõttu üks raske turg. Kui kellelegi palju raha antakse, kulutab ta selle luksuse peale,» ütleb Lindner.
Pricewaterhouse Coopersi vanemkonsultandi Witold Orlowski sõnutsi on valitsusel matusehüvitist suhteliselt lihtne kärpida, kuna see ei ole osa perekonna igapäevasest teenistusest ega tohiks kahanedes suuremaid proteste vallandada.
«Loomulikult süüdistatakse rahandusministeeriumi surnute riisumises, kuid keegi peab selle liigutuse ära tegema,» ütles ta.
Lisaks matusehüvitistele kavatseb peaminister Donald Tusk loomulikult kärpida kulutusi ka mujalt, lisaks tõstetakse makse ja müüakse maha riigi vara. Lootuses eelarve kontrolli alla saada.
Tänavuseks kujuneb eelarvepuudujäägiks tõenäoliselt umbes 7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, valitsus on tõotanud Euroopa Komisjonile see number 2013. aastaks 3 protsendi raamesse suruda.
Plaanitud reformid on aga üsna arglikud ja paljude analüütikute meelest peaks Tusk tegutsema tunduvalt agressiivsemalt.
Valitsus üritab aga ilmselt enne tuleval aastal toimuvaid valimisi aega võita, hoida asju hullemaks minemast ning vältida poliitiliselt riskantseid samme. Sest valijaid ei tohi välja vihastada.
Copyright The Financial Times Limited 2010.