Ametiühingute keskliit jäi mullu ligi kolme miljoniga kahjumisse

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga.
Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga. Foto: Toomas Huik

Ametiühingute keskliidu 2009. majandusaasta lõppes 2,88 miljoni kroonise kahjumiga, mis keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul aga ei pärsi ametiühingute sisulist tegevust.



Ametiühingute keskliit oli kahjumis ka 2008. aastal, siis oli kahjum ligi poolteist miljonit krooni.

Taliga sõnul on mullune kahjum «suuresti arvestuslik», ning tuleneb kinnisvara amortisatsioonist. «Praegu lihtsalt kinnisvaraturu seis on selline,» sõnas ta.

2009. aasta polnud soodne aasta ka EAKLi väärtpaberiinvesteeringutele. Kui 2008. aastal tõid viimased keskliidule 1,58 miljonit krooni tulu, siis mullu vaid ligi 11 000 krooni. «Kogu see finantskriis mõjutas turge,» selgitas Taliga.

Suuremad tulud saab ametiühingute keskliit neile kuuluvast kinnisvarast. Kunagine ametiühingute maja Rävala puiestee ja Laikmaa tänava nurgal (praegune Euroopa Liidu maja) toob aastas sissetulekut umbes miljon krooni. Ametiühinguliidul on aga pealinnas veel neli kinnisvara, mis asuvad Pärnu maanteel, Laulupeo tänaval, Gonsiori/Kreutzwaldi tänaval ja Kloostrimetsa teel. Üks maja on ametiühingutel Narvas ning neile kuulub ka osalus firmas Pühajärve Puhkekodu.

Tallinnas asuvat kinnisvara majandab ametiühinguliidu tütarfirma Ametiühingute Vara Haldus OÜ. Ettevõtte osaluse raamatupidamislik väärtus on võrreldes eelmise aastaga ligi poole võrra kukkunud.

EAKLi majandusaruandes on märgitud, et kaht objekti – Kloostrimetsa teel ja Laulupeo tänaval – on üritatud edasi arendada, kuid esimesel juhul pole leitud sobivat partnerit ja teisel juhul «vajaliku ehitusloa saamine toppas linnavalitsuses».

Üldiselt pidas EAKLi esimees Taliga ametiühinguliidu finantsseisu rahuldavaks. «Alati võiks parem olla ning eks selle nimel ka tööd teeme.» Taliga sõnul ei ole keskliit elanud üle võimete ega pidanud töötajaid koondama, ent kui rahaline seis oleks parem, oleks võimalik rohkem spetsialiste tööle võtta.

Ametiühinguliidul oli mullu keskmiselt 20 töötajat, kelle palgakulu oli 3,25 miljonit krooni, koos sotsiaalmaksu ja reserviga aga 4,7 miljonit. Konkreetset plaani, mille arvelt on ametiühingutel kavas kahjumit katta, Taliga ei avaldanud.

Kuidas majandas end 2009. aastal ametiühingute läbirääkimispartner tööandjate keskliit, ei ole võimalik veel aruandest uurida, kuna organisatsiooni majandusaasta lõppes alles
31. märtsil.

EAKL-i 2009. majandusaasta
•    Põhitegevus:
    Tulud 8 189 459 kr
    Kulud –11 075 968 kr
•    Finantstulud ja -kulud 10 775 kr
•    Aruandeaasta tulem –2 875 734 kr
Allikas: EAKL-i aastaaruanne

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles