Ettevõtlus on Eestis vähenenud
/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
5. juuni 2010, 13:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/06/05/380551t1h9861.jpg)
Äri juhtivate või alustavate inimeste osatähtsus on Eestis majandussurutise ajal vähenenud rohkem kui üheski teises Euroopa Liidu riigis ning ulatub nüüd ligi 13 protsendini.
2007. aastal oli see osatähtsus 22 protsenti. Praegu on äri juhtivate või alustavate inimeste osatähtsus Euroopa Liidus keskmiselt 12 protsenti. Suurim on see ELi riikidest Soomes (25 protsenti), Küprosel (19 protsenti) ja Rumeenias (16 protsenti), väikseim aga Maltal (6 protsenti), Belgias (7 protsenti) ning Luksemburgis (8 protsenti), selgus Eurobaromeetri uuringust.
USAs on äri juhtivate või alustavate inimeste osatähtsus 21, Hiinas 27 ja Jaapanis 15 protsenti.
Uuringust ilmnes ka, et 43 protsenti eestimaalasi eelistab olla pigem ettevõtja kui palgatöötaja. 46 protsendi eelistus on vastupidine. Võrreldes 2007. aastaga on eelistused kaldunud natuke rohkem ettevõtjaks olemise kasuks.
Nii Eestis kui ELis soovivad inimesed olla palgatöötajad olla ennekõike põhjusel, et see tagab regulaarse ja püsiva sissetuleku. Peamine põhjus ettevõtja staatuse eelistamiseks on aga sõltumatus, eneseteostus ja huvitav töö.
ELis keskmiselt eelistab 45 protsenti inimesi olla pigem ettevõtja kui palgatöötaja. Ettevõtja staatust eelistavad rohkem mehed, nooremad ja kõrgema haridustasemega inimesed.
Kõige suurem on ELi riikide seas ettevõtjaks olemist eelistavate inimeste osatähtsus Küprosel (66 protsenti), Kreekas (60 protsenti) ja Rumeenias (52 protsenti). Väikseim on see Slovakkias (26 protsenti), Belgias (30 protsent) ja Taanis (32 protsenti). ELis keskmiselt pole eelistused võrreldes 2007. aastaga eriti muutunud, riigiti aga küll.
USAs on ettevõtja staatust eelistajate hulk vähenenud 55 protsendini. Hiinas on sellise eelistusega inimesi 71 ja Jaapanis 39 protsenti.
Järgmise viie aasta jooksul ettevõtjaks hakkamist pidas võimalikuks 27 protsenti Eesti ja 28 protsenti ELi elanikest, kes veel ettevõtjad pole. Need osatähtsused on võrreldes 2007. aastaga vähenenud. Ettevõtjaks hakkamine pole inimeste arvates võimalik ennekõike põhjusel, et rahalisi vahendeid selleks napib.
Eurobaromeeter küsitles eile avaldatud uuringu käigus inimesi 2009. aasta detsembris.