Hispaania ametiühingud kutsusid eile riigisektori töötajaid üles uue kriisiplaani vastu streikima ja demonstratsioone korraldama ning ka valitsus ise tunnistas, et väljakuulutatud meetmed pidurdavad niigi loidu majanduskasvu veelgi.
Hispaania ametiühingud õhutavad streiki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühinguliidrid esitasid oma üleskutse vaatamata sellele, et sotsialistist peaminister José Luis Rodríguez Zapatero – nende endine liitlane – kutsus nad selgituste tarvis spetsiaalselt selleks korraldatud koosolekule.
Rahandusminister Elena Salgado möönis, et kui riik kiirendatud korras eelarvepuudujääki kärpima asub, aeglustub majanduskasv mõne kümnendiku protsendipunkti võrra ning ütles, et uus kasvuprognoos avaldatakse tuleval nädalal.
Valitsus on varasemalt prognoosinud 2011. aastaks 1,8-protsendilist sisemajanduse kogutoodangu kasvu, mida aga enamik analüütikuid juba enne viimaseid kärpeid liiga optimistlikuks pidas.
«Meie majandus on tugev, kuid Saksamaa ja Prantsusmaa mõõtu me välja ei anna. Seepärast on väga tähtis, et meil õnnestuks turgudel usaldust juurde võita,» ütles Salgado Financial Timesile.
«Silmas pidades finantsturgusid viimase kahe nädala jooksul tabanud raskusi, mitte ainult Hispaania vaid ka teiste riikide kontekstis, on raskuskese lähimas perspektiivis liikunud majanduskasvu genereerimiselt eelarvekärbete suunas,» ütles ta.
Hispaania suuruselt teine ametiühing Unión General de Trabajadores (UGT) otsustas avaliku sektori streigi kasuks, kuna valitsuse meetmed kujutavad endast nende hinnangul «pretsedenditut agressiooni» ning üleastumist varasematest kokkulepetest, kuna sisaldavad riigiteenistujate 5-protsendilisi palgakärpeid, mis rakenduvad alates juunikuust – misjärel palgad külmutatakse.
Suurima ametiühingu Comisiones Obrerase juht Ignacio Fernández Toxo ütles, et uus kasinusplaan on «täiesti vastuvõetamatu». Erasektorit kaasava täieliku üldstreigi võimaluse ta siiski välistas, kuna «see oleks viimane asi, mida meie maa praegusel hetkel vajaks».
Zapatero kuulutas Iiri ja Kreeka stiilis kasinusmeetmed välja eurotsooni partnerite, Rahvusvahelise Valuutafondi ja USA kõva pealekäimise peale.
Europartnerid nõudsid Hispaanialt täiendavaid 15 miljardi euro suuruseid eelarvekärpeid kahe aasta jooksul, et tuua eelarvepuudujääk mulluselt 11,2 protsendilt SKTst tänavu 9,3 protsendi ja 2011. aastaks 6 protsendi peale. Seda nähakse kui möödunud nädalavahetusel vastuvõetud 750 miljardi euro suuruse eurotsooni päästepaketi üht osa.
Hispaania ametiühingutegelased on šokeeritud sellest, kuivõrd kiiresti ja ootamatult Zapatero riigieelarve küsimustes «õigeusku pöörati».
Alles nädal aega tagasi hülgas Zapatero otsustaval opositsiooniliste konservatiivse partei Partido Populari nõudmised eelarvekärpeid kiirendada ja väitis, et see kahjustaks majanduskasvu just hetkel, mil majandus on väljumas ligi kaks aastat kestnud langusest.
Ametiühinguliidrid väidavad sedasama ning ütlevad, et sotsialistlik valitsus on langenud välismaiste kapitalistide ja finantsturgude mahhinatsioonide ohvriks.
«Valitsus on otsustanud tuua ohvriks avaliku sektori töötajate ja pensionäride ostujõu, et järgida finantsturgude ettekirjutusi,» kirjutas UGT liider Cándido Méndez ajalehe El País veergudel. «Ja tõenäoliselt pole sel ohvril pole mingit mõtet.»
Salgado ütles, et ametiühingutel on kärbete mõjudest kõneledes tõenäoliselt õigus, kuid selgitas, et valitsusel ei jää tõesti muud üle, kui palku vähendada.
«Me poleks ise iial kärbetega sellest kohast alustanud… Me oleme sotsialistlik valitsus ja seetõttu kärbime me palku ja külmutame pensione vaid äärmisel vajadusel. Mingil hetkel ei ole lihtsalt teist valikut ja nüüd on see hetk kätte jõudnud.»
Sotsialistlik partei ei oma parlamendis täit enamust ning Zapaterol, kes on pikemat aega sõltunud regionaalsetest parteidest, tuleb nüüd liitlastest puudus. Järgmised üldvalimised on küll kavas alles 2012. aastal.
Isegi parempoolne Partido Popular, kes ise valitsust kärmemini kärpima õhutas, ütles, et Zapatero teeb seda nüüd valel viisil ja karistab kaitsetuid pensionäre, selle asemel et kaotada kasutuid ministeeriume, tõmmata koomale kogu avalikku sektorit ning reformida majanduskasvu tagamise huvides tööjõuturgu.
«Tal läks üle aasta aega, et avastada, et mingisugune kriis üldse eksisteerib. Ning pärast seda läks tal kaks aastat avastamaks, et riigijuhtimine tähendab enamat kui raha kulutamist ja puudujäägi paisutamist,» ütles parlamendis Partido Populari liider Mariano Rajoy.
Copyright The Financial Times Limited 2010.