Prügi läheb üha enam hinda
/nginx/o/2008/09/14/74312t1h6a32.jpg)
2. mai 2010, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/02/15/312662t1ha583.jpg)
Sedamööda, kuidas suudetakse leida prügile rakendust, läheb see üha enam hinda - osa saab muuta kütuseks ja seda isegi eksportida.
Praegu ostab prügikütust näiteks Läti, värviline klaas aga läheb Ukrainasse, kus see liivasarnaseks aineks jahvatatakse, vahendas
saadet «Aeg luubis».
MTÜ Eesti pakendiringluse juhatuse esimees Aivo Kangus ütles, et jäätmekäitlussektori keskmine kasumlikkus on tavapäraste ettevõtete piirimail ja mingeid ülikasumeid sellest ei saada. «See on ikkagi suuremahuline töö ja eelkõige jäätmekäitlusvaldkonnas seisneb äri efektiivsus suurtes mahtudes,» lausus Kangus ja lisas, et läbi käiv voog peab kasumi saamiseks olema suur.
Prügistatistikas on tähtis näitaja, kui palju prügi ladestatakse ehk kui palju on prügi, millega ei ole enam teha muud, kui prügimäele saata - aastal 1999 ladestati 412 kilo prügi inimese kohta aastas, aastal 2009 vaid 209 kilo, peaaegu poole vähem.