Suurim SKT langus Eestis jäi mullu II kvartalisse
/nginx/o/2009/09/24/240177t1h7c3d.jpg)
11. märts 2010, 08:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/02/25/321951t1h9d96.jpg)
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) vähenes 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 14,1 protsenti, teatab statistikaamet.
Majanduse suurim langus jäi II kvartalisse, kui SKT vähenes 16,1 protsenti. Pärast seda hakkas vähenemine järk-järgult aeglustuma. IV kvartalis vähenes SKT täpsustatud andmetel 9,5 protsenti.
2009. aastal oli SKT jooksevhindades 214,8 miljardit krooni.
Sisemajanduse nõudlus langes 2009. aastal ligi 24 protsenti, sealhulgas kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused 19 protsenti ja kapitali kogumahutus põhivarasse 35 protsenti. Kiiresti vähenesid ka ettevõtete varud.
Sisemajanduse nõudluse osatähtsus SKTst oli 95 protsenti. Esmakordselt viimase 15 aasta jooksul oli aastaarvestuses sisemajanduse nõudlus SKTst väiksem ehk vaatamata kiirele vähenemisele oli SKT suurem lõpptarbimiskulutuste, investeeringute ja varude kogusummast.
Koos sisemajanduse nõudluse langusega vähenes reaalarvestuses ka kaupade ja teenuste import (27 protsenti). Enim mõjutas kaupade importi kemikaalide ja keemiatoodete ning toiduainete ja jookide sisseveo vähenemine ja naftasaaduste ja kütuse sisseveo suurenemine.
2009. aastal vähenes enamiku tegevusalade lisandväärtus. See kasvas vaid metsamajanduses, kalapüügis ning avalikus halduses ja riigikaitses, kuid nende kolme tegevusala osatähtsus majanduse kogulisandväärtuses oli väike.
Kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport vähenes 2009. aastal 11 protsenti, sh kaupade eksport 12 protsenti ja teenuste eksport kümnendiku. Enim mõjutas kaupade ekspordi vähenemist elektrimasinate ja aparaatide ning puidu ja puittoodete väljaveo vähenemine. Samas avaldas positiivset mõju ümbertöödeldud naftasaaduste ja kütuse väljaveo suurenemine.
2009. aastal Eesti väliskaubanduse tasakaal paranes. Netoekspordi suhe SKTsse oli 5,4 protsenti, mis on aastaarvestuses viimase 15 aasta parim näitaja. Netoekspordi suhe SKTsse muutus positiivseks 2009. aasta I kvartalis.
Võrreldes III kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT IV kvartalis 2,5 protsenti. Viimati kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT võrreldes eelmise kvartaliga 2007. aasta IV kvartalis.