Vaesed ja rikkad raha ei loe
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
3. veebruar 2010, 14:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanuaris Eesti elanike seas tehtud uuringust selgus, et oma kulusid ja tulusid jälgivad kõige enam keskmise sissetulekuga inimesed, vaesemad ja rikkamad sellest väga ei hooli.
Kokku vastas Swedbanki rahaasjade teabekeskuse ja konjunktuuriinstituudi koostöös tehtud küsitlusele 800 inimest. Pea pooled neist tunnistasid, et peavad enamasti oma pere sissetulekute ja väljaminekute üle arvestust. Ligi neljandik teeb seda vahetevahel ja 29 protsenti ennast sellega ei vaeva.
Teabekeskuse juht Piret Suitsu rääkis, et kõige enam hoiavad oma rahaasjadel silma peal inimesed, kelle sissetulek kuus jääb vahemikku 10 000-20 0000 krooni. Sellest suurema sissetulekuga inimesed ei pea seda vajalikuks ja väiksema sissetuleku puhul ei nähta asjal mõtet.
Kui rikkamate puhul võib muretult elamist isegi oodata, siis vaesemate, näiteks töötute puhul tuli rahaasjade minnalaskmine Suitsule üllatusena. Tema sõnul oleks just kõhnema rahakotiga inimestel oluline oma kuludel-tuludel silm peal hoida, sest aeg-ajalt tuleb ette ootamatuid olukordi. Kui külmkapp läheb katki või hammas hakkab valutama ja midagi pole kõrvale pandud, siis tuleb kulud katta laenurahaga ning see teeb ajad kindlasti kallimaks.
Suitsu õpetuse järgi võiks säästmist alustada väikeste asjade pealt, näiteks kohvi, lõuna ajal väljas einestamise või siis sigarettide pealt. Jättes nädalas ostmata kolm 25 krooni maksvat kohvitassi, võib aastas kokku hoida 3900 krooni. Suitsetamisest loobudes võib säästa rohkemgi, isegi mõnusaks puhkusereisiks vajaliku summa.