/nginx/o/2009/06/04/189370t1h6034.jpg)
Rootsi järgmise aasta kriisieelarves rõhutakse heaoluühiskonna südamikule, panustades nõudluse suurenemisse ja selle kaudu tööhõivesse. Suurim hirm on rootslaste jaoks aga Baltimaade olukord, teatas The Local.
Rootsi kardab Baltimaade majanduse pärast
/nginx/o/2008/07/01/53371t1hf8d7.jpg)
22. september 2009, 10:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Anders Borg rääkis eile eelarvet tutvustades, et see on pandud kokku väga ettevaatlikult ja nii püütakse end kaitsta halbade üllatuste eest.
Suurimaks mureallikaks peab minister Borg aga majanduse arengut Baltimaades. Rootsi pangad on investeerinud miljardeid eurosid Balti riikide pankadesse, mistõttu mõjutavad sündmused kõnealuses regioonis Rootsi pankade maksujõulisust.
Majandustõusu ootuses
Rahandusminister möönis, et olukord Baltimaades võib muutuda raskemaks.
Valitsuse prognooside järgi on Rootsis 2010. aastal oodata sisemajanduse kogutoodangu (SKT) 0,6-protsendist kosumist, 2011. aastal aga juba 3,1-protsendist ja 2012. aastal 3,8-protsendist kasvu.
Sel aastal peab Rootsi olema aga valmis 5,2-protsendiseks kukkumiseks. Rootsi valitsuse eelarvekava aluseks oleva majandusprognoosi põhjal kerkib töötus järgmise kahe aastaga üle 11 protsendi piiri. Töötuse määr tõuseb tuleval aastal 11,4 ja 2011. aastal 11,6 protsendini, mistõttu nimetas minister Borg seda situatsiooni ajalooliseks kriisiks.
«Rootsi majandus tõmbub sel aastal märkimisväärselt koomale, ent järgmisel võib oodata nõrka kosumist,» täpsustas Borg.
Keerulised aastad
Eelarvepuudujääk suureneb tänavuselt 2,2 protsendilt järgmiseks aastaks 3,4 protsendile. Varasemate prognooside järgi oodati 2010. aastal 3,7-protsendist miinust.
2011. aasta eelarve on viimastel andmetel 2,1 protsendiga ja 2012. aastal 1,1 protsendiga miinuses.
Peaminister Fredrik Reinfeldti koalitsioonivalitsus kavatseb kärpida makse ja anda raha koolide ja haiglate korrastamiseks, ning seda plaaniga tõsta tööhõivet.
Valitsuse eelarvekava sisaldab ka uusi stimuleerimisabinõusid. 2010. aastal kulutatakse majanduse elavdamiseks 32 miljardit Rootsi krooni (üle 49 miljardi krooni), 2011. aastal aga 24 miljardit Rootsi krooni (37 miljardit krooni).