Sõltumatu uuring: eurotoetusi tuleb ringi mängida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/07/24/211822t1hb953.jpg)
Valitsusväliste ekspertide äsjavalminud uuring näitas, et ligi 70 protsenti eurotoetustest läheb Eestis infrastruktuuri ehitusteks ja rekonstrueerimisteks. Senisest rohkem toetusi tuleks suunata hoopis ettevõtluse arendamiseks, töötuse ja vaesuse vähendamiseks ning ekspordivõime suurendamiseks.
Ekspertide poolne projektijuht, Ernst & Young Baltic juhtivkonsultant Tauno Olju ütles, et aprillist juulini kestnud uuringu eesmärk oli tuvastada, kas muutunud majandusolukorrast lähtuvalt oleks vaja ka eurotoetuste kasutamist ringi vaadata.
Olju kinnitas, et 2007. aastast alates, kui kavandati Euroopa Liidu struktuurifondide 53,3 miljardi krooni toetuste kasutamist kuni 2013.aastani, ei ole Eesti majanduse põhiprobleemid muutunud. Jätkuvalt on riigi tööstuses madal tootlikkus ning valitseb kesine ekspordi- ja konkurentsivõime. Hullemaks on olukorra ajanud vähenenud nõudlus nii sise- kui välisturul ning kapitali sissevool. Sellest lähtuvalt on järsult kasvanud tööpuudus.
Uuringu teinud hindajad leidsid, et majanduskasvu üks olulisemaid allikaid on ekspordi suurendamine, mistõttu tuleb senisest rohkem eurotoetusi just sinna suunata. Ka konkurentsivõimet ja tootlikkuse kasvu tuleb eurorahaga turgutada. Samuti on vaja toetusi suunata majanduskriisiga kaasnevate probleemide nagu tööpuudus ja vaesus leevendamiseks.
Olju sõnul kasutatakse lõviosa eurorahasid Eestis praegu infrastruktuuri arendamiseks. Ligi 70 protsenti kogurahast ehk umbes 37 miljardit krooni läheb ehitamiseks ja renoveerimiseks. Haridus- ja teadusvaldkond saab 22 protsenti investeeringutest, kuid ka seal kulub enamus rahast ehitamisele.
Märgatav osa rahast läheb keskkonnaprojektidele, kuid see on Olju sõnul osaliselt vajalik mitmesuguste eurodirketiivide täitmiseks, näiteks veemajanduse ning jäätmekäitluse korrastamiseks.
«Ekspertide hinnangul on infrastruktuuri investeeringute osakaal selgelt liiga suur,» märkis Olju. «Selle rahaga ei toeta me eriti tõhusalt tootlikkuse kasvu, teadmispõhist majandust ega eksporti.»
Mitte päris õigeks pidasid eksperdid ka seda, et turismivaldkond saab sama palju toetusi kui innovatsioonivaldkond, kumbki kolm miljardit krooni. Samas ei ole kasvanud toetused tööpuuduse vähendamiseks, kuigi töötute arv Eestis aina suureneb.
Eksperdid pakkusid välja ettepanekuid, kuidas eurotoetusi senisest tõhusamalt kasutada. Üks oluline valdkond on ettevõtlus, kus tuleks toetusi suurendada 1,2 miljardit krooni. Majanduskriisist lähtuva töötuse ja vaesuse leevendamiseks oleks vaja täiendavalt umbes 100 miljonit krooni. Energiasäästu meetmete rakendamiseks, näiteks korterelamute renoveerimislaenude andmiseks oleks mõtekas kavandada 250 miljonit krooni.
Olju ütles, et kuna majanduslangusega on märgatavalt langenud ehitushinnad, siis oleks mõistlik kõigi infrastruktuuri arendusprojektide eurotoetusi vähendada viis protsenti. See annaks kokkuhoidu ligi miljard krooni, mida saaks kasutada näiteks ettevõtluse ja innovatsiooni toetamiseks. Samuti võiks kärpida neid keskkonnaalaseid investeeringuid, mis ei ole otseselt seotud eurodirektiivide täitmisega.
Üks olulisi asju eurotoetuste juures on see, et ei jäädaks jänni nende õigeaegse kasutamisega. Ühe või teise projekti venitamisel võib tekkida oht, et Euroopa Komisjon võtab raha lihtsalt ära. Kuna infrastruktuuri toetusrahad on suured ning projektid keerulised, tuleb nende lõpetamisele eriti suurt tähelepanu pöörata.
Eurorahade kasutamise uuringu koostas konsortsium, kuhu kuulusid Ernst & Young Baltic AS, poliitikauuringute keskus Praxis, Säästva Eesti Instituut ning Balti Uuringute Instituut.