Saneerimisseaduse skoor: poole aastaga kaks päästetud firmat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/07/06/203296t1h7621.jpg)
Detsembris vastu võetud saneerimismenetlus tõotas majandustormis saada päästerõngaks ning ligi poolsada ettevõtet ongi juba saneerimist taotlenud, kuid reaalse saneerimiseni on jõudnud vaid kaks, kirjutab Lauri Linnamäe ajalehes Postimees.
Saneerimine on alternatiiv pankrotile, kui firma igapäevategevus küll toimib, kuid kui firma ei suuda oma võlgadega toime tulla. Erinevalt pankrotist, kus võlausaldajad tassivad võlgniku vara lihtsalt laiali, peaks kohtu järelevalve all saneeritud ettevõte pärast ümberkorraldusi tegutsema jääma, kuigi võlausaldajad saavad võla tagasi vaid osaliselt või siis pikema aja jooksul.
Praktikas tähendab see, et karmi käega pankrotihalduri asemel, kelle teadmata ei tohi kõrbeva firma kontoris lennata kärbsedki, saab ettevõte saneerimisnõustaja, kelle nõusolekut pole firmajuhil näiteks suurte varade firmast välja viimiseks tarvis.
«Oht võlausaldajate huve kahjustada on väga reaalne ja praeguses majandusolukorras paljud ettevõtjad üritavadki nii pankrotimenetlust vältida ja vara mujale kantida,» sõnas Aivar Pilve büroo advokaat Ingmar Lääts. «Pool aastat seaduse rakendamist on suhteliselt lühike aeg ning kohtupraktika peab kujundama ka võlausaldajate huvide kaitsmise probleemid.»
Kuid otsestest kuritarvitustest suuremgi põhjus, miks algatatud saneerimiskavadest vaid üksikud on kohtus kinnitamiseni jõudnud, on ettevõtjate ja ka võlausaldajate endi teadmatus saneerimise olemusest. «Fakt on see, et suur osa raskustes ettevõtteist polegi enam saneeritavad,» ütles juhtimiskonsultant ning kogemustega saneerija Peeter Võrk, kuid tema kinnitusel on palju juhtumeid, kus saneerida palutakse praktiliselt pankrotiseisus firmasid.
Saneerimises telekommunikatsioonifirma Norby Telecom juhatuse liige Vadim Šabarov ütles, et selgelt on tunda, et juristidel, nõustajatel ja pankadel selles osas kogemus puudub. Samuti on näha, et kohtupraktika puudub ja kohtunike koolitamine käib ilmselt käigu pealt.
Antud artikli täisteksti loe Postimehe paberversioonist.