Ärimehed euroküsimuses eri meelt
3. juuni 2009, 08:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ideel loobuda kiirest üleminekust eurole ja lasta eelarve majanduse päästmise nimel defitsiiti on nii pooldajaid kui ka vastaseid.
Euroopa sotsiaaldemokraatide juht Poul Nyrup Rasmussen hoiatas, et Eesti ei peaks püüdma iga hinna eest 2011, kirjutab
. aastal eurole üle minna, kuna võib sellega pikendada majanduslangust 2-3 aasta võrra. «Eestil ei ole mõistlik taotleda liitumist eurotsooniga 2011. aastal. Te ei saa seda teha, sest selleks ei tohi teie eelarve defitsiit olla suurem kui 3 protsenti,» rääkis Rasmussen ja lisas, et mitte ükski eurotsooni riik peale Luksemburgi ei täida sel aastal seda nõuet.
Rasmusseniga ühte meelt on mitmekordne Eesti peaminister ja praegune ASi Silmet Grupp juht Tiit Vähi, kes ei ole põhimõtteliselt euro vastu. «Ma ei poolda uisapäisa kõige ühele kaardile panemist. Kui me euroga ühinemise pärast tahame praegu makse tõsta, kärpida kulusid, siis võime positiivse efekti asemel majanduse tappa,» sõnas Vähi. »Kui me kibekiirelt ühineme, võime lõpuks ühineda purupaljana.»
Endine hansapankur ja suurettevõtja Jüri Mõis pooldab eurot, kuid arvab, et kiire eurole üleminek ja laenu abil majanduse kriisist välja tõmbamine võivad ka käsikäes toimida. «Minu jaoks need küll vastandid ei ole. Ma toetan ikka seda suunda, et euro on emotsionaalselt nii tähtis, et ohvrit (loobuda 2011. aasta europlaanist - toim) pole mõtet tuua.»