/nginx/o/2009/02/05/128514t1hd5b8.jpg)
Kõigi Läänemere riikide liidrid ja Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso kirjutavad eeldatavasti 17. juunil alla Läänemere energiasilla plaanile, millega peaks algama projekti elluviimine, ütles täna Leedu kõrge ametnik.
Leedu: Balti energiasilla plaan saab allkirjad 17. juunil
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
22. mai 2009, 20:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See saab olema poliitiline dokument, aga see on palju tähtsam kui juriidiline. Tähtis on see, et Läänemere riigid on leppinud kokku energiaühendustes, energiaallikates ning gaasi- ja naftaprojektide arendamises,» ütles Leedu aseenergiaminister Romas Svedas, kes kuulub kõrgetasemelisse ELi rakkerühma.
Tema sõnul on konkreetsed projektid, investeeringute suurus ja projekte teoks tegema hakkavad kompaniid juba paika pandud.
Läänemere riikide liidrid ja Barroso annavad deokumendile allkirjad Euroopa Ülemkogu kohtumise eel, ütles Svedas.
«Jää on murdunud - poliitilised tõkked on kõrvaldatud,» kuulutas Leedu energiaminister Arvydas Sekmokas ja seletas, et Läti ja Leedu erimeelsused merealuse elektriühenduse projekti asjus on lahenduse leidnud ja kaabli ehitamine võib alata.
Svedase sõnul on Leedu jaoks kõige tähtsam elektriühendus Rootsi ja Poolaga, Eesti-Soome elektrikaabel, kolme Balti riigi ühine elektriturg, integreerumine Lääne-Euroopa elektrisüsteemiga UCTE ja Põhjamaade turuga, gaasitoru Leedust Poolasse, Balti riike ja Poolat ühendav gaasijuhe Merevaiguprojekt, maa-alune gaasihoidla, võimalik Balti riikide vedelgaasiterminal ja Odessa-Brody-Plock-Gdansk naftajuhe.
Euroopa Liidult loodetakse saada 175 miljonit eurot Rootsi-Leedu merealuse elektrikaabli ehitamiseks ja Lääne-Läti ülekandevõrgu tugevdamiseks, 100 miljonit eurot on loota Eesti-Soome projektile.
Energiasilla projektiga seotud riigid esitavad ELile ühise rahataotluse 15. juulil.