Masu muutis pangad uudishimulikumaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast kriisi on ettevaatlikumaks muutunud laenuvõtjad, aga ka pangad tunnevad laenuvõtja tegemiste vastu varasemast terasemat huvi.
Enne kriisi vaatasid pangad ennekõike inimese sissetulekut ning arvestasid, et sellest võib hinnanguliselt kolmandik kuluda laenu tagasimaksmiseks. Nüüd vaatab pank ka seda, kas kodu on ikka sobiv, kas inimesel on motivatsiooni selle eest maksta, mis saab siis, kui tulemuspalk väheneb ning kas äkki ei oleks maja asemel kasulikum alustada korterist.
«Vaadatakse ka näiteks kohta, kuhu kodu ostetakse. Kui kogu elu käib kesklinnas ja inimene plaanib osta korterit Peetrikülla, kerkib üles sobivuse teema,» rääkis SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas, kelle sõnutsi võivad inimesed teinekord transpordikulud ära unustada.
Majaostjatega arutatakse läbi ka see, kui palju on arvestatud selle ülalpidamisele, näiteks katuse kallal nakitsemisele iga viie aasta tagant. «Täna oskame sellistele asjadele tähelepanu pöörata. Mõned kliendid on esialgu väga kurjad,» möönis Messimas.
Ka Sampo Panga krediidivaldkonna juhi Kairi Koha kinnitusel peab pank silmas, et laenukohustused ei vähendaks oluliselt laenuvõtja elukvaliteeti. See tähendab ka, et koduostmine ei tohiks põhineda hetkeemotsioonil, et «mul peab olema suurem maja kui sõbral.»
«Vaatame, kas see on ikkagi kõige sobivam kodu ja kõige õigem mõte. Kahtluste korral pakutakse välja, et võib-olla tasuks alustada kolmetoalisest korterist. Kui sa oled üksik meesterahvas, siis võib-olla tasub alguses vaadata, kuidas sul maksmine läheb,» rääkis Messimas.