Eesti konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri küsitlus näitas, et 27 protsenti peredest pelgab aasta jooksul oma majandusolukorra halvenemist.
Pea kolmandik eestimaalasi pelgab eluolu halvenemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri küsitlus näitas, et tarbijate kindlustunne septembris võrreldes augustiga natuke langes ja indikaator oli -10 (augustis -8). Kindlustunne on nüüd ajaloolise keskmise tasemel (1992-2012 keskmine -10). Halvenesid nii ootused riigi kui oma pere majandustuleviku suhtes ja ka säästuprognoos.
28 protsenti eestimaalastest prognoosis septembris, et Eesti majanduse olukord on 12 kuu pärast parem kui praegu, 36 protsenti ootas sama olukorra püsimist ja 30 protsenti kartis halvenemist (saldo augustis 0, septembris -3).
Oma pere majandusolukorra prognoosi suhtes oldi veelgi pessimistlikum: 20 protsenti küsitletutest hindas, et nende pere majandusolukord on aasta pärast parem, 45 protsenti arvas, et sama olukord püsib ja 27 protsenti pelgas olukorra halvenemist (saldo augustis -3, septembris -5).
45 protsenti peredest tuleb rahaga igapäevaselt ots-otsaga välja (nii palju kui teenib, ka kulutab), säästab 34 protsenti peredest ja võlgadega maadleb või elab varasemate säästude arvel 13 protsenti peredest.
Kuna paljud pered tulevad oma pere-eelarvega napilt välja, siis vaadatakse hoolega hindasid. 57 protsenti küsitletute arvamuse kohaselt on hinnad viimase 12 kuu jooksul oluliselt tõusnud, 29 protsenti peab hinnatõusu mõõdukaks ja 12 protsenti väikeseks. Inflatsiooniootused järgnevaks 12 kuuks on suurenenud (saldo juulis 23, augustis 26, septembris 34) ja see on oluline palgasoove mõjutav tegur.