Palo: väikses tööviljakuses on süüdi kehvad juhid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks põhjuseid, miks tööviljakus on Eestis väike võib Urve Palo sõnul olla juhtide kehv töö.
«Räägitakse, et Eestis on madal tootlikkus ja et see on väga suur probleem, sellepärast ei saa palgad tõusta. Samal ajal, kui me vaatame Soomet, Rootsit, Norrat, siis jah, nii see on, tootlikkus on palju kõrgem. Aga kui Eesti inimene läheb sinna tööle, siis järsku tema tootlikkus kasvab,» märkis Palo Arengufondi tegevuse ülevaadet kommenteerides.
Ka Arengufondi juhi Tõnis Arro sõnul tõuseb inimeste tootlikkus teise riiki kolides ennekõike parema juhtimise tõttu.
Arro sõnutsi on vastus sellele probleemidele Arengufondi ettevõtlus- või äritreenerite programm. Seitsme aasta jooksul on kavas koolitada 20 äritreenerit aastas. 140 nõustajat võiksid aidata ettevõtetel esiteks tulla turule ja teiseks kasvada suuremaks.
«Täna on probleem selles, et suurettevõtted jõuavad oma töötajaid koolitada, aga väiksed ettevõtted ei jõua. Ja tegelikult see, mida neil vaja oleks, pole mitte minna õppima ärijuhtimise magistriõppesse, vaid neil oleks vaja coach'i või treenerit, kes aitab neid nende igapäevastes asjades,» rääkis Arro.
«Mingisuguses klassiruumis aja veetmine ei ole väga mõistlik, üks päev aitab, siis võib kohe hakata tegema.»