Estlink2 saab ilmselt euroraha taha

Oliver Tiks
, reporter / toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ELi maade juhid Brüsselis ülemkogul.
ELi maade juhid Brüsselis ülemkogul. Foto: AFP / Scanpix

ELi liikmesmaade esindajad jõudsid neljapäeva hilisõhtul kokkuleppele kuni viie miljardi euro suuruse energia- ja internetiprojektide investeerimispaketi kinnitamises, mis toob sada miljonit eurot ka Eesti-Soome elektrikaablile Estlink2.


Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat kirjutas, et siinsele projektile lubatud raha on tänasel ülemkogul ametlikku heakskiitu vajavasse skeemi sisse kirjutatud.

ELi liidrite nõustumist kavaga kinnitas öösel eesistujamaa Tšehhi peaminister Mirek Topolanek. «Kui kokkuvõtted homme (reedel) vastu võetakse, siis ma saan teatada, et meil on kokkulepe selles infrastruktuuri elustamise plaanis,» ütles ta ajakirjanikele.

Ka eurokomisjoni juht Jose Manuel Barroso kinnitas seda. «Liikmesmaad on nõustunud konkreetse projektide nimekirjaga, suurem osa neist vahenditest läheb energiaühendustele,» teatas ta. «Ma olen väga rõõmus, et liikmesmaad nõustusid.»

Euroopa Liidu riigid on omavahel juba kuid vaielnud selle üle, millised projektid peaksid mahtuma euroliidu eelmiste aastate eelarveülejääkidest rahastatavasse skeemi.

Muu hulgas tekitas vaidlusi see, kas paketti lisada strateegiliselt oluline Nabucco gaasijuhe, mis peaks tulevikus hakkama tooma Kaspia maagaasi Euroopasse, minnes mööda omavahel tülitsevatest Venemaast ja Ukrainast.

ELi liidrid tõrjusid aga eile õhtul kasvavaid üleskutseid süstida veelgi enam maksumaksjate raha kiratsevatesse majandustesse, välistades uued ergutuspaketid, vahendas AFP ametnikke.

Samas oldi lähedal kokkuleppele Ida-Euroopale võimaldatava krediidimahu kahekordistamiseks 50 miljardi euro peale. Lisaks läheneti üksmeelele selles, et panustada 75 miljardi dollariga Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) laenuvahenditesse.

USA on survestanud oma Euroopa liitlasi mängima suuremat rolli kriisi leevendamisel ja nõudluse taastamisel enne järgmisel kuul Londonis toimuvat G20 kohtumist, kuid Topolaneki sõnul tahavad ELi riigid olla «mõistlikud» ning oodata esimese ergutuspaketi tulemused ära.

Euroopa Liit on juba liikmesmaade peale kokku võtnud kohustuse süstida majandusse sel ja järgmisel aastal vahendeid 400 miljardi euro väärtuses, mis moodustab 3,3 protsenti bloki sisemajanduse kogutoodangust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles