/nginx/o/2012/08/17/1275584t1h0a05.jpg)
Mis on esimene asi, mis sulle pähe tuleb sõnapaariga «halb juht»? Kärkiv autokraat? Lipitsev intrigant? Tegelikkus on tõenäoliselt aga hoopis midagi muud.
10 levinumat etteheidet halbadele juhtidele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harvard Business Review avaldas artikli, kus on uuritud esindusliku valimi pealt, mida inimesed tegelikult peavad juhi puudusteks. Artikli kirjutajad võtsid ette uuringu, kus oli kirjeldatud 30 000 juhi käitumist läbi 300 000 nende töötaja, ülemuse ja kolleegi silmade (aluseks 360kraadi küsimustikud). Valimist eraldasid nad 11 000 juhti, kes skoorisid madalaimal tasemel. Seejärel võtsid nad ka ette juhid, kes olid hiljuti ametist vabastatud, et leida nende kahe valimi näitajate põhjal hoiatavaid märke, mis võivad eelneda juhi vallandamisele, vahendab koolitaja Raimo Ülavere oma blogis.
Esimene asi, mida nad märkasid, oli asjaolu, et juhtidele nirupoolsete hinnangute andmine ei olnud reeglina põhjustatud sellest, mida ta teeb – nn ründav ja agressiivne käitumine moodustas alla viiendiku nirudest hinnangutest. Kaalukam osa koosnes aga sellest, mida juht ei tee. Ja siin on siis autorite poolt koostatud TOP 10 saatuslikku viga ehk põhjused, miks inimesed pidasid juhte kehvapoolseks. Alates mõjukamatest kuni vähem mõjukamateni:
Olematu entusiasm ja ülim passiivsus
See oli ka enimlevinud põhjus, miks neid juhte peeti viletsateks.
Keskpäraste tulemuste ja tegevuste aktsepteerimine
Need juhid ei aidanud inimesi pingutada, ambitsioonikaid sihte seada ja saavutada.
Selge sihi ja suuna puudumine
Nirupoolsed juhid ei vaadanud tulevikku ega ka suhelnud sel teemal oma inimestega.
Võimetus teha koostööd ja olla meeskonnamängija
Kehvad juhid töötasid pigem enda poolt valitud isolatsioonis, ei suutnud/tahtnud luua kolleegidega positiivseid koostöösuhteid, kehvimad neist nägid tööd võistlusena ning kolleege vastastena.
Sõnad ja teod ei läinud kokku
See on ka lihtsaim ja kiireim viis usalduse kaotamiseks.
Võimetus areneda ja õppida vigadest
Arrogantsus kombineerituna enese imetlemisega viib nirumad juhid tõdemuseni, et nad on jõudnud oma arengus pea täiuslikkuseni ning edasine õppimine ja areng pole vajalik.
Võimetus juhtida muutusi, vastuseis muutustele
Muuhulgas väljendub lihtsalt – kõik kolleegide ettepanekud muutusteks jooksevad mööda külgi maha.
Võimetus aidata teisi arengule
Juhid, keda inimesed ei näinud coachi või mentor tüüpi juhina, kes aitaks inimestel areneda, olid suure tõenäosusega läbi kukkumas.
Ebasoovitavad käitumismallid
Karjuvad ja sõimavad, nad on jõhkrad ja tundetud. Ent ka siia alla läksid asjad, mida juhid ei tee – ei kuula, ei tunne huvi, ei oska küsimusi küsida, ei tunnusta.
Teeb valesid otsuseid, mis toovad kaasa ebasoovitavaid tagajärgi
Kui juht teeb järjepidevalt otsuseid, mis piltlikult öeldes viivad inimesed tegudeni, mille tulemus on aga kahjulik nii ettevõttele kui inimestele.
Autorid märgivad ka, et tavapäraselt esinevad vead 3-4stes gruppides – üks põhjustab järgmise jne. Ent oluline on ka veelkord korrata – 80 protsenti ehk kaheksa kümnest veast on midagi, mida juhid ei tee. See tähendab ka seda, et neid on raskem märgata (märgata midagi, mida pole, on keerulisem kui märgata midagi, mis on olemas).