Küsimuse jõud peitub selles, et sel on füüsiline, vaimne ning mentaalne mõju meile kui inimestele. Kui keegi küsib meilt küsimuse, siis see käivitab teatud otsingumehhanismi meie ajus, kirjutab koolitusfirma Leanway oma blogis.
Järelikult puudutab see ka meie õppimisvõimet. Olete kindlasti kuulnud väljendit, et kedagi ei ole võimalik õpetada, kuni ta ei ole selleks valmis. Kuidas nii? Siinkohal selgitab Harvard Business Schooli professor Clayton M. christensen seda järgmiselt: «Küsimused on kohad meie ajus, kuhu vastused paigutuvad. Kui Sa pole endale esitanud küsimust, siis vastustel pole kuhugi minna. Sa pead tahtma teada, et avada koht, kuhu vastus saaks minna.»
Ehk siis, kui sa pole piisavalt uudishimulik ega küsi endalt küsimusi, pole ka vastustel kuhugi minna. Sel momendil, kui lõpetad küsimise, peatub ka su aju areng.
Mõtle, mitte ära reageeri kohe
Ilmselt on kõik juhid tundnud oma karjääri jooksul end kõige targemate inimestena maamunal ning visanud lahendusi otsekui varrukast. Säärane stereotüüpne lähenemine on paljudele juhtidele väga omane, sest vastasel juhul kardetakse enda kui juhi tarkuse-autoriteedi pärast.
Kuid mis tegelikult juhtub, on see, et varrukast visatud lahenduse puhul pole probleemile piisavalt mõeldud. Mida kiiremini reageerid, seda vähem mõtled. Reageerimise asemel tasuks hoopis endalt ja oma meeskonnalt küsida «miks», et jõuda probleemi juurtele lähemale.
Paljud edukad ettevõtted on sellest fenomenist välja töötanud lausa oma süsteemi. Näiteks maailma juhtivamas autotootmisettevõttes Toyota rakendatakse kõigil juhtimistasanditel probleemide ja kõrvalekalletega tegelemiseks «5 miksi» (5 WHY) tööriista, mis peaks tagama selle, et juurpõhjus(ed) saaks tuvastatud.