Mitu õiguseksperti asus ESMi asjas õiguskantsleri poolele

Õiguskantsler teatas juba aasta eest, et hoiab riigikogu tegevusel silma peal ega välista riigikohtusse pöördumist. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Mitu Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu võimaliku vastuolu teemal Eesti põhiseadusega arvamust avaldanud õiguseksperti asus ESMi otsuste tegemise nõndanimetatud kiirmenetluse küsimuses õiguskantsleri poolele ehk peavad kiirmenetluse sätteid põhiseadusega vastuolus olevaks.

Sellisele seisukohale asusid näiteks Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli õiguseksperdid ja Soraineni advokaadibüroos töötav jurist Andres Tupits. Nende hinnangul on ESMi asutamislepingu näol tegu rahvusvahelise lepingu ja mitte Euroopa Liidu õigusega.

Tallinna Ülikooli esindajatena on arvamusele alla kirjutanud Ilmar Selge ja euroskeptikuna tuntud Ivar Raig. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna hinnangul on Jaan Ginteri, Raul Naritsa ja Carri Ginteri allkirjad.

«Oleme analüüsi tulemusel jõudnud seisukohale, et ESMi asutamislepingu näol on tegemist rahvusvahelise õiguse instrumendiga ja mitte Euroopa Liidu (EL) õigusega. Seda eelkõige lähtuvalt asjaolust, et lepingu poolteks ei ole kõik ELi liikmesriigid ja ei ole rakendatud ELi lepingu ja ELi toimimise lepingu sätteid tõhustatud koostöö kohta ega saavutatud ühehäälset kokkulepet kõikide liikmesriikide vahel aluslepingute muutmiseks,» seisab Tartu Ülikooli esindajate arvamuses.

Ühtlasi märgivad Tartu Ülikooli esindajad, et eelneval põhjusel kohaldub põhiseadus kujul, mis on nõndanimetatud põhiseaduse kolmanda akti ja sellel tugineva riigikohtu ELi õiguse sõbralikku põhiseaduse tõlgendamist ja rakendamist nõudva (ja Euroopa Kohtu EL õiguse ülimuslikkust jaatava) praktika väline.

Tartu Ülikooli esindajad tõdevad, et ESMi kiirmenetluse raames võetavate kohustuste üle puudub riigikogul kontroll, millest tulenevalt on riivatud parlamendireservatsiooni põhimõte ja riigikogu eelarvepädevus. «Demokraatia põhimõtet rikub fakt, et ESMi asutamislepingu ratifitseerimise tulemusena võib riigikogu rahva esindajana jääda ilma võimalusest otsustada küsimuste üle, mis mõjutavad äärmiselt intensiivselt riigi käekäiku. Lisaks on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, kuivõrd erakordselt suure rahalise kohustuse risk on võetud mõjuanalüüsi teostamata,» seisab hinnangus.

Ka Kenti Ülikooli Euroopa Liidu õiguse vanemlektor Anneli Albi tõdeb oma arvamuses, et Eesti põhiseaduse alusel ei ole ESMi lepingut võimalik ratifitseerida.

Lisaks õiguskantsleri välja toodud probleemidele viitas Albi ka vajadusele pöörata tõsist tähelepanu ESMi lepingu alusel võetud rahaliste kohustuste tagasipöördumatule ja tingimusteta loomusele. Samuti on tema hinnangul probleemiks asjaolu, et ESMiga seotud maksekohustust on võimalik kindla ülempiirita suurendada.

Albi tõi esile ka ESMiga seotud rahvusvahelised kaasused, sealhulgas Iirimaal hiljuti parlamendisaadiku algatatud kohtuasja, mille sisuks on samuti ESMi lepingu põhiseaduslikkuse kontroll.

Mitu eksperti hindab, et ESMi alusleping võib olla või on vastuolus ELi õigusega.

Tallinna Tehnikaülikooli Euroopa Õiguse professor Tanel Kerikmäe hindab samas, et õiguslike  arengute puhul, mis toovad või võivad tuua Eestile lisakohustusi, on võimalus õiguspoliitilisteks otsusteks. «Kuivõrd pean ESMi üldjoontes kasulikuks arenguks, millele otsene vastutöötamine nõrgendaks oluliselt Euroopa integratsiooni, on ilmselt otstarbekas seada ESMiga liitumine tingimuslikuks.» Selline tingimus ei pea tema sõnul olema väljendatud rahvusvaheliselt.

Riigikohtu üldkogu võib Kerikmäe sõnul viidata Euroopa Kohtu ja teiste ELi institutsioonide piiratud pädevusele ESMi tõlgendamisel, seostele rahvusvahelise lepinguõiguse normidega ning põhiseaduse aluspõhimõtetele, millega ESMi rakendamine vastuollu minna ei tohi.

Oma arvamuse ESMi asutamislepingu kohta on riigikohtule esitanud välisministeerium ja rahandusministeerium, kes lepingu rakendamisel vastuolu enda sõnul ei näe. Rahandusministeerium hindab, et õiguskantsleril polnud praeguses olukorras pädevust ESMi lepingu vaidlustamiseks.

Õiguskantsler on seisukohal, et ESMi asutamislepingu säte, mis võimaldab erandjuhtudel teha otsuseid stabiilsusmehhanismi liikmesriikidele finantstoetuse andmise kohta kiirmenetluse korras riikide 85-protsendilise häälteenamusega, on vastuolus Eesti põhiseadusega. Teder toonitas samas, et ta ei ole põhimõtteliselt euroala finantsstabiilsuse huvides loodava ESMi vastu ega ka selle vastu, et Eesti stabiilsusmehhanismiga liitub.

Riigikohtu üldkogu hakkab ESMi asutamislepingu küsimust arutama 8. mail.