/nginx/o/2024/03/18/15952624t1h6bf0.jpg)
/nginx/o/2025/02/10/16647549t1h9d47.jpg)
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo soostus kooskõlastama regionaal- ja põllumajandusministeeriumi koostatud eelnõu pakendamata toidu osas ainult klausliga, et sealt visatakse välja nõue, mille kohaselt peavad toitlustusasutused edasipidi teavitama kliente liha päritolu kohta.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium saatis veebruaris ministeeriumitele kooskõlastamiseks eelnõu, millega soovitakse muuta müügipakendisse pakendamata toidu kohta esitatavat teavet. Muudatused mõjutavad nii söögikohti ja kauplusi kui ka pakendamata toidu annetamist.
Eelnõu kohaselt peab toitlustusettevõttes pakutavas söögis kasutatud värske, jahutatud ja külmutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja kodulinnuliha (ka hakkliha) esitama looma kasvatamise riiki, kellelt liha on saadud. Teave tuleb esitada kirjaliku märkena näiteks menüüs või muul sildil.
Annetatava toidu puhul peavad juriidilised isikud esitama tarbijale toidu nimetuse, teabe allergeenide kohta ja üldjuhul ka toidu annetaja või annetatud toidu vastuvõtja nimi ja kontaktandmed.
Ministeeriumi idee on saanud igast nurgast turmtuld, kuni selleni välja, et ka valituskoalitsioonis on regionaal- ja põllumamajandusminister Piret Hartman saanud teravat kriitikat. Üks Hartmani kõvemahäälseid kriitilkuid on majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kes kritiseeris ka eelmainitud eelnõu.
Eelnõude infosüsteemist selgub, et majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo on nõus kooskõlastama eelnõu ainult juhul, kui sealt jäetakse välja toitlustusettevõtjatele kohustus tuua edaspidi tarbijale välja info toidu koostisosana kasutatud liha päritolu kohta.
«Väga olulisena märgime aga, et selline ettepanek on vastuolus aastateks 2024–2027 sõlmitud koalitsioonilepinguga, milles on ühe suure eesmärgina kokku lepitud ettevõtete bürokraatia vähendamine,» kirjutas Keldo oma kaaskirjas. «Muudatusega kasvab aga ettevõtjate bürokraatia ja halduskoormus oluliselt. Seejuures on tegemist asjatu koormusega, mis tegelikult seatud eesmärki ei teeni ning on seega ebaproportsionaalne ja ebasobiv meede.»
Regionaalministeerium on viimasel ajal välja tulnud mitme erineva ideega. Detsembris teatas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman, et kuna Eesti piirkonnad ootavad riigilt suuremat tähelepanu, siis palkab ministeerium neljale Eesti piirkonnale juhid, kelle tööks saab majanduse elavdamine. Kuigi ka see idee sai teravat kriitikat, läks ministeerium oma ideega edasi ning 30. jaanuaril kuulutati välja konkursid Lääne-, Lõuna- ja Ida-Eesti regiooni juhtide leidmiseks. Kandideerimise tähtaeg oli kõikidel konkurssidel 16. veebruar.
Ministeeriumi personaliosakonna juhataja Heili Kärg ütles, et praegu on käimas erinevad hindamisvoorud valiku tegemiseks.