/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/03/16523232t1h7d8c.jpg)
Soome valmistab ette pensionireformi, mis lubaks võtta senisest suuremaid riske pensioniraha investeerimisel ja ära jätta pensionide tõstmise vastavalt elukalliduse tõusule, kirjutab ERR.
Soome tahab pensionide indekseerimisele pidurit tõmmata (5)
Kõige suurem vaidlus käib teadaolevalt uue automaatse tasakaalustamissüsteemi loomise üle. Siiani on olnud nii, et lubatud pensionid tuleb välja maksta ja kui raha puudu jääb, tõstetakse pensionimakseid. Tööandjatele on see suur kulu ja nüüd arutatakse, kas ka pensioni suurus ise võiks olla paindlik. Pensioni vähendada ei saa, aga muuta saab pensionide indekseerimist.
Kavas on välja töötada automaatne süsteem, et kui pensionide väljamaksmiseks raha napib, siis ei tuleks raha juurde mitte ainult pensionimaksete suurendamisest, vaid ka pensionitõusu indeks väheneks automaatselt. See tähendab, et pensioni ostuvõime väheneks.
Pensionikindlustusfirmade liidu Tela juht Suvi-Anne Siimes näeb ohtu selles, et kui pensionimaksed ei tõuse ja tasakaalustamine toimub ainult indekseerimise vähendamise kaudu, siis lõpuks ei suuda pensionärid enam oma rahaga toime tulla.
Miinuse tasandamiseks tuleb mujalt kärpida
Postimees kirjutas ka septembris, et poliitikud plaanivad pensioniarvutust muuta. Toona Postimehele antud kiirintervjuus rääkis Eesti 200 juht ja haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, et probleem on selles, et kui pensioniindeks loodi, siis seda pandi mõjutama SKT kasvumäär, mis mõjutab pensionide ja kõrgemate riigiametnike palkade kasvu.
Toona oli põhimõte, et kui SKT kasvab, kasvavad samavõrra ka pensionid-palgad, ja kui kahaneb, siis vähenevad ka viimased, selgitas Kallas. Tema sõnul oli süsteemi eelis selles, et eelarvekulud olid planeeritavad.
«Nüüd tehti aga kaks erakorralist pensionitõusu, mis pandi pensioni baasindeksi sisse, nii et see indeks hakkas kasvama kiiremini kui SKT.» Kiiremini hakkasid kasvama ka sotsiaaltoetuste kulud ja kõrgemate riigiametnike palgad.
«Me võime kärpida kümme protsenti, aga meil on struktuurne probleem. Meil aina suureneb miinus ja peame selle tasandamiseks mujalt kärpima,» nentis Kallas.