Konjunktuuriinstituudi juht: Eestis ei ole praegu suuri pankrotte, ettevõtted ise loobuvad

Eesti Konjuktuuriinstituut direktor Peeter Raudsepp. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Parempoolsete Majandustunnis kohtunud eksperdid vaagisid võimalusi, kuidas majandus taas kasvule aidata, esimese sammuna tuleb maksutõusud tagasi keerata.

«Me ei näe majanduse madalseisust täna väljapääsu. Peamine probleem on, et ettevõtete tootlikkus on langenud, mahud kas langevad või kiratsevad,» ütles konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp. «Vanamoodi edasi ei saa, siin tuleb käiku vahetada.» Tema sõnul ei ole ettevõtjate riskide võtmise valmidus enam varasemal tasemel, stiimulid investeeringuteks on oluliselt langenud. Maksutõusud süvendavad seda olukorda veelgi. Raudsepp märkis, et omalaadset tõehetke võib oodata 2026. aasta suvel, mil maksutõusude mõju on juba täies mahus avaldunud ja ka selle tulemused mõõdetavateks saanud. «Eestis ei ole praegu suuri pankrotte, ettevõtted ise loobuvad. Meie kõrgete kuludega ei saa toota madala lisandväärtusega toodangut,» selgitas Raudsepp. Ta lisas, et ka tarbimismaksude kiire tõus on suur probleem. «Me ei saa oma majandust niimoodi elavdada,» tõdes Raudsepp.

Raudsepa eriarvamus peaministriga

Postimees kirjutas suvel, et Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp rääkis värsket majanduse olukorra ülevaadet ja prognoosi tutvustades, et Eesti majanduse olukord on halb ja toidu hinnad kallid.

Tema sõnul on toidukorv viimastel aastatel kallinenud, kuigi hinnatõusu tempo on viimase aasta jooksul aeglustunud. Samas on Eesti juba praegu kallis riik, kus elada, kuna palkade ja hindade suhtes oleme juba kallimad kui Rootsi ja natuke soodsamad kui Soome. «Liigume Euroopa viie kallima riigi suunas,» ütles Raudsepp.

Paar päeva hiljem toimunud valitsuse pressikonverentsil kritiseeris peaminister Kristen Michal Raudsepa sõnavõttu.

Peaminister Michali sõnul tekitas Raudsepp oma sõnumitega majanduses ebakindlust. «Kui me ise ennast üles kütame, räägime seda turgu ja majandust väiksemaks, elu ebakindlamaks, siis küllap see ka saabub. Turgu väiksemaks rääkida, majanduses ebakindlust tekitada ei saa olla eesmärk,» ütles Michal.

Teise lahendamist vajava probleemina tõi ta esile vohava ja kallineva bürokraatia.

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ütles, et Eesti maksusüsteemi eripära on olnud madal kapitali maksustamine, ettevõtete tulumaksu kehtestamisega astutakse samm selle suurendamise suunas. «Majanduskasv on parim heaolupoliitika. See kasv peaks muidugi olema roheline,» ütles Danilov. Praegu valitseb Danilovi hinnangul majanduses omalaadne äraootav seisak. «Ettevõtted hoiavad inimesi palgal, ehkki tööd ei ole piisavalt. See näitab tootlikkuse taset tegelikust halvemas valguses,» selgitas ta.

Uue majanduskasvu mootorina tõi Danilov esile vajaduse suurema ressursside väärindamise järele, see kehtib ühtviisi kõigi tööstusharude kohta. Teine tema pakutud suund on digitaliseerimise ja tehisaru jõulisem rakendamine ettevõtetes.

EBSi rektor Meelis Kitsing tõdes, et Eesti maksusüsteemi on mitme viimase valitsuse ajal tehtud üha keerulisemaks. «See annab halva signaali isegi juhul, kui makse olulisel määral ei tõsteta,» ütles Kitsing. Ettevõtete tulumaksu kehtestamist tuleb tema sõnul pidada liiga kergekäeliseks Eesti majanduse aluspõhimõtete muutmiseks.

Ettevõtjatel on vaja selgust

PwC Estonia maksukonsultatsioonide osakonna juht Hannes Lentsius märkis, et kui riigi kulutuste kasv jätkub praeguses tempos, siis tuleb eile kehtestatud «julgeolekumaksu» määra suurendada ja ka seni ajutisena esitletavate maksude ajahorisonti pikendada. «Kas ettevõtte maksumäär on 20% või 22%, polegi nii oluline. Investeeringute otsustamisel soovitakse stabiilsust ja selgust,» ütles ta. Eesti viimase aja maksufestival tekitab tema sõnul aga segadust – kas see on siis ettevõtete tulumaks või pole, kas see on ajutine või püsiv?

Mõistliku lahendusena pakkus Lentsius välja võimaluse maksustada Eestis tegutsevaid tehnoloogiagigante. «Igal aastal liigub sadade miljonite kaupa Eesti majandusest raha välja suurtesse digihiidudesse: Google, Apple, Amazon. Selle raha maksustamisele võiks mõelda, kuivõrd see raha ju väljub Eesti majandusest,» selgitas ta.

Majandustunnis osalenud eksperdid nõustusid, et Eesti maksusüsteem vajab sisukamat debatti kui maksumäärade pidev paari protsendi võrra tõstmine. «Kahe protsendi suurune ettevõtete tulumaks, selle administreerimine ja kokkukogumine ei vääri küünlaid,» tõdes Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson. Ta rõhutas, et pärast 2027. aasta parlamendivalimisi on selle tagasipööramine esimene asi, millega Parempoolsed tegelema hakkavad.