Õlletootjad: Eestis on alkoholiaktsiis võrreldes enamiku Euroopaga endiselt kõrge

Õllemüük Coopi kaupluses 2023. aastal. Foto: Sille Annuk / Postimees

Riigikogu rahanduskomisjoni otsus loobuda 2025. aastal täiendavast aktsiisitõusust oli Eesti majanduskeskkonda silmas pidades hädavajalik otsus, kirjutab Eesti Õlletootjate Liidu juht Peeter Võrk.

Aktsiisipoliitika on väga nüansirikas ja kujundamisel tuleb arvestada paljude asjaoludega, sealhulgas piirikaubandusega, mille mõju ei tasu naeruvääristada. Piirikaubanduse tippajal jäi aktsiisi ja käibemaksu laekumiste pealt (mis läksid Lätti) riigil saamata ca 100 miljonit eurot.

Esmaspäeval teatas riigikogu rahanduskomisjon, et soovib teha muudatuse valitsuse suvel väljakäidud kavasse, millega jääb ära 2025. aasta juulisse kavandatud alkoholi aktsiisimäärade viieprotsendiline tõus.

Riigikogu rahanduskomisjon võttis täiendavast aktsiisitõusust loobumisel arvesse riske, mida aktsiiside liiga kiire tõstmine endas kätkeb. Siinkohal ei päde terviseedendajate väide, nagu oleks otsus tehtud liiga väheste andmete pealt. Tuleb arvestada, et aktsiis tõuseb nagunii. Viimati tõsteti seda lõppeva aasta alguses viis protsenti, samapalju tõuseb aktsiis ka järgmisel aastal. Pelgalt viieprotsendine aktsiisitõus ja kaheprotsendine käibemaksutõus käesoleva aasta alguses tähendas laekumiste vähenemist riigile. Selle aasta üheksa kuuga osteti Lätist kümnendiku võrra rohkem õlut kui aasta varem samal perioodil. Selle aasta tipus ulatus ostude kasv lõunapiiril 28 protsendini. Käesoleva aasta esimese kaheksa kuuga on alkoholiaktsiisi eelmise aastaga võrreldes vähem deklareeritud 20,99 miljonit eurot.

Hiljuti meedias kõlanud väide, et 2016. aastal laekus aktsiisitulu sama palju kui praegu, vastab tõele, aga oluline on tähele panna, et 2016. aastal oli õlleaktsiis oluliselt madalam kui täna. Kui täna laekub kõrgema aktsiisi puhul sama palju aktsiisitulu, ütleb lihtne loogika, et ostetud kogused on vähenenud. Kui aga tarbimine on võrreldes 2016. aastaga mõnevõrra kasvanud (10,2 liitrit vs. 10,9 liitrit absoluutalkoholi), saame järeldada, et ilmselt oleme kaotanud Soome turistid ja kasvanud on välismaalt, eelkõige Lätist toodud alkoholi või salaalkoholi osakaal. Samuti näitavad Eesti Konjuktuurinstituudi andmed selgelt, et kehv majanduslik olukord ja kõrge aktsiisimäär suurendab salaalkoholi osakaalu.

Väite, nagu oleks Eesti alkohol kuidagi odav, lükkab ümber Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring «Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2023. aastal», millest selgub, et Eesti on õlleaktsiisi maksukoormuselt neljas riik Euroopas, jäädes alla vaid Soomele, Iirimaale ja Rootsile. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti õlleaktsiis ca 1,6 korda kõrgem. Lisaks on vaid kaks riiki (Soome ja Kreeka), kus aktsiisimäär sissetuleku kohta on suurem kui Eestis. Võrreldes alkohoolsete jookide aktsiisitulude osakaalu riigi kogutuludes teiste Balti- ja Põhjamaadega, oli Eesti 2021. aastal 1,7 protsendiga Leedu (2,1%) ja Läti (2%) järel kolmandal kohal. Samal ajal moodustas Põhjamaades alkohoolsete jookide aktsiisitulude osakaal kogutuludest oluliselt väiksema osa, ulatudes 1,1 protsendist Soomes 0,3 protsendini Taanis.

Tegeleme liigtarvitamise põhjustega

Eestis on alkohol võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega äärmiselt kallis, aga ometi näeme suhteliselt suurt tarbimist. Ülikallis alkoholi hind võib mõjutada vähe tarbivate inimeste ostuotsuseid, aga sõltuvuse küüsi langenud inimesed leiavad igal juhul võimaluse alkoholi osta. Seega tuleks liigtarvitamise põhjuseid otsida mujalt, mitte näha aktsiisi tõstmises päästerõngast.

Sarnaselt mitmetele ekspertidele ei tegele ka sotsiaalministeeriumi koostatud «Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025–2035» alkoholi liigtarbimise põhjuste väljajuurimisega, vaid pelgalt käskude ja keeldudega, mis mõjutavad eelkõige neid, kes tarbivad mõõdukalt alkoholi. Nagu ka Ekspressi ajakirjanik Heidit Kaio eile «Ringvaates» ütles, siis riigil on kombeks tegeleda äärmustega.

Eesti Õlletootjate Liidule teadaolevalt puudub uuring, mis oleks ära kaardistanud põhjused, miks kipuvad inimesed Eestis alkoholi liigtarvitama. Kuidas on põhjusi teadmata võimalik probleemi lahendada? Müügipiirangute või kõrgema aktsiisiga ei saa inimestelt ära võtta tungi alkoholi järele. Nagu tervishoiueksperdid ise ütlevad, on alkoholism haigus. See vajaks ka vastavat käsitlust.

Alkoholipoliitika peab lähtuma tegelikkusest, edendama tasakaalukat tarbimiskultuuri ning keskenduma põhjustele, mis viivad liigtarvitamiseni. Liigselt piiravad meetmed võivad viia vastasseisuni riigi poliitikaga, nagu ilmnes mõne aasta taguse piirikaubanduse buumi ajal Läti suunal.