Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Minister Keldo tahab juba uuel aastal Eestisse rohkem välistööjõudu lubada (6)

Copy
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Erkki Keldo.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Erkki Keldo. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kolmandatest riikidest töötajate sisserände piirarv võiks lähiajal kasvada kuni kolm korda ning valitsusliikmed on selle käikuminemises ka üsna optimistlikud, täit kokkulepet koalitsioonipartnerite vahel sellegipoolest veel ei ole, kirjutab Äripäev.

Oktoobri alguses väljahõigatud plaan ootab veel valitsuskabinetis sirgeks vaidlemist, kuid majandusminister Erkki Keldo sõnul on need pigem arutelud väikeste detailide üle. «Tahame hiljemalt selle aasta sees otsuse ära teha, et järgmisel aastal oleks võimalik seda kvooti üht- või teistpidi rakendada,» ütles ta.

Loe pikemalt Äripäevast.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles oktoobris valitsuse pressikonverentsil, et tema hinnangul võiks välistööjõu kvoodi tõsta praeguselt 0,1 protsendilt 0,2 protsendini rahvastikust.

«Kui meil täna on kvalifitseeritud välistööjõu kvoot 0,1 protsenti Eesti elanikkonnast ehk 1300 inimest, siis näiteks tulevikus, tavaolukorras, võiks seda kvooti kahekordistada. Ehk siis 1300 asemel 2600 inimese juurde,» ütles Keldo.

Kui suur on sisserändekvoot ja kes sinna alla kuuluvad?

Euroopa Liidu välistest riikidest (välja arvatud USA, Suurbritannia ja Jaapan) on praegu sisserändekvoot kuni 0,1 protsenti riigi elanikkonnast. Täpse arvu kinnitab valitsus ja 2024. aastal oli see 1303 inimest aastas.

Juhul kui maksta Eestisse tööle tulevale inimestele 1,5-kordset Eesti keskmist palka, siis nemad kvoodi alla ei lähe ja nende puhul arvuline piirang puudub. Samuti ei kuulu piirarvu alla pere- ja õpiränne, õppejõuna tööle asumine ning ja rahvusvahelise kaitse saajad (nt Ukraina sõjapõgenikud).

Sisserände piirarvu alt on välja arvatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eriala töötajad ja iduettevõttes töötavad ning iduettevõtlusega tegelevad välismaalased.

Riigi keskmine brutopalk on viimastel andmetel 2007 eurot. Seega on 1,5-kordne keskmine palk praegu 3010,5 eurot kuus.

Allikas: siseministeerium

Tagasi üles