Minister Erkki Keldo: Eestisse võiks lubada poole rohkem välistööjõudu

Minister Erkki Keldo. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et tema hinnangul võiks välistööjõu kvoodi tõsta praeguselt 0,1 protsendilt 0,2 protsendini rahvastikust.

«Kui meil täna on kvalifitseeritud välistööjõu kvoot 0,1 protsenti Eesti elanikkonnast ehk 1300 inimest, siis näiteks tulevikus, tavaolukorras, võiks seda kvooti kahekordistada. Ehk siis 1300 asemel 2600 inimese juurde,» ütles Keldo. Kui majanduskasv on rohkem kui 2 protsenti ja nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele kasvab, võiks ministri vaates kvooti veelgi tõsta, 0,3 protsendi ehk 3900 inimeseni.

Samuti leiab Keldo, et vähendada võiks välistööjõu kvoodi valdkondlikku «eelbroneeringut». «Täna on kvoot niimoodi, et see on küll 1300, aga see on eelbroneeritud erinevatele valdkondadele. Ma pigem näen, et ei peaks olema nii palju eelbroneeringut. Võib-olla mingis mahus, aga pigem on see ju vajaduspõhine. Kui ettevõtjal on päriselt vajadus välistööjõudu saada, siis tal oleks seal ka see koht olemas,» rääkis majandus- ja tööstusminister.

Kui suur on sisserändekvoot ja kes sinna alla kuuluvad?

Euroopa Liidu välistest riikidest (välja arvatud USA, Suurbritannia ja Jaapan) on praegu sisserändekvoot kuni 0,1 protsenti riigi elanikkonnast. Täpse arvu kinnitab valitsus ja 2024. aastal oli see 1303 inimest aastas.

Juhul kui maksta Eestisse tööle tulevale inimestele 1,5-kordset Eesti keskmist palka, siis nemad kvoodi alla ei lähe ja nende puhul arvuline piirang puudub. Samuti ei kuulu piirarvu alla pere- ja õpiränne, õppejõuna tööle asumine ning ja rahvusvahelise kaitse saajad (nt Ukraina sõjapõgenikud).

Sisserände piirarvu alt on välja arvatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eriala töötajad ja iduettevõttes töötavad ning iduettevõtlusega tegelevad välismaalased.

Riigi keskmine brutopalk on viimastel andmetel 2007 eurot. Seega on 1,5-kordne keskmine palk praegu 3010,5 eurot kuus.

Allikas: siseministeerium

Tööstus vajab uusi töökäsi

Valdkondlik jaotus võiks Keldo arvates põhineda Kutsekoja koostataval OSKA raportil. «Me näeme, mis on need sektorid, mis päriselt kvalifitseeritud välistööjõudu vajavad. Me näeme, et need on masinatööstus, puidutööstus, tekstiilitööstus. Ehk need on tihti töötlevad tööstused, kus läheb üle 90 protsendi ekspordiks ehk väga kõrge lisandväärtusega tegevus,» osutas Keldo.

Samas pikas vaates on soov oskustööjõu probleem lahendada kutsehariduse reformiga. «Aga järgneva mõne aasta jooksul me ju inimesi juurde ei tekita siseriiklikult,» nentis ta.