Parempoolsed: valitsusliidu lubadus raha tulevikust minevikku tõsta on absurdne

Erakonna Parempoolsed juht Lavly Perling. Foto: Konstantin Sednev

Parempoolsete analüüs näitab, et plaanitava «julgeolekumaksuga» kogutavast rahast liigub riigikaitsesse kõigest 27 protsenti. Rahandusministri väide, justkui kaetaks ülejäänud miljarditega minevikus tehtud riigikaitsekulutusi, on demagoogia.

«Varasemate aastate eelarvetes on kaitseministeeriumi rahastus juba riigieelarve seadustega kinnitatud, need kulutused on juba ära tehtud,» ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson. «Raha ei ole võimalik riigieelarves tulevikust minevikku tuua, ükskõik, mida Jürgen Ligi selle kohta ka ei väidaks,» rõhutas ta.

«Kuna Parempoolsed toimetavad reaalses maailmas, siis me lähtume oma arvutustes ka reaalsetest, riigieelarvesse ja eelarvestrateegiasse kirja pandud arvudest. Need ütlevad, et nelja aasta jooksul julgeolekumaksuga kogutavast 2,5 miljardist jõuab samal perioodil kaitseministeeriumi eelarvesse 659 miljonit,» selgitas Kaarelson.

Praegune olukord läheb tema sõnul teravasse vastuollu peaminister Kristen Michali lubatuga, et julgeolekumaks läheb otse riigikaitsesse, mitte kusagile mujale. «Jah, julgeolekumaks läheb julgeoleku kulutusteks. Selle sees on nii moona ostmine, piiri kindlustamine, droonimüüri rajamine, selle sees kindlasti ei ole mingeid nice-to-have asju, kindlasti tegemist on julgeolekuga,» ütles Michal veel augustis.

Kaarelsoni sõnul asetub nüüdne «julgeolekumaksu» pettus ühte ritta valitsusliidu varasema kombega kõik maksutõusud just riigikaitse arvele kirjutada. «Põhimõtteliselt võib seda tulu- ja käibemaksutõusu nimetada ka riigikaitsemaksuks. Sisuliselt ta seda ju on,» ütles toonane peaminister Kaja Kallas 2023. aasta aprillis. Mõni kuu hiljem kordus sama muster, kus valitsusliit põhjendas ka automaksu kehtestamist julgeolekuvajadustega.

«Eesti riikluse kestmisele nii olulises küsimuses valetamine on täiesti mõistusevastane,» nentis Kaarelson. Ta tõi esile, et isegi omamoodi sümboliks kujunenud 1,6 miljardi suurusest laskemoona hankest kavatseb see valitsus täita ainult poole, ülejäänud summa jääb järgmise valitsuse leida.

«Kui nüüdne valitsus tõsiselt riigikaitsele mõtleks, tõstaks ta «julgeolekumaksust» kogutava raha, mis ei lähe järgneval neljal aastal kaitseministeeriumi eelarve kasvuks, riigi reservfondi ja kasutaks seda ainult kaitsekuludeks, mitte millekski muuks,» ütles Kaarelson. See võimaldaks tema sõnul järgmisel valitsusel tasuda ka moona eest, mis saabub aastatel 2029–2031. «Sellist kavatsust ei ole võimalik riigieelarve strateegiast välja lugeda, mis tähendab, et «julgeolekumaksu» summad lähevad lihtsalt eelarveaukude lappimiseks, hajuvad igapäevakuludena laiali nagu eelmiste maksutõusudega kogutud raha, mida valitsus samuti «riigikaitsemaksuks» nimetas.»