Juba ülikõrge intressiga võlakirjade emissioon näitas, et rahaliselt on Air Baltic lõpu lähedal ja Läti valitsusel seisavad ees otsused kas ja kuidas Läti riikliku lennuettevõttega üldse edasi minna, ütles lennundusekspert Toomas Peterson ERRile.
Peterson: Air Baltic peab rahaliselt mingil hetkel kokku kukkuma
«Pea 90 miljoni euro suurusest esimese poolaasta kahjumist teatanud Air Baltic kasutab üsna vanaaegset rahvusliku lennukompanii mudelit, mis nõuab palju investeeringuid ja kasumilubadus jääb pigem kaugesse tulevikku,» ütles Peterson.
«See ärimudel minu arvates ei ole õige, selline vanaaegne rahvusliku lennukompanii ärimudel, mis sellises mastaabis ei tasu ennast ära. Nagu meil oli Estonian Air, et püüti hästi laiaks vedada, et kui mastaabi efekt tekib, siis võib kasumit teenida Aga selleks läheb tükk aega ja selleks peab hästi palju investeerima. Põhimõtteliselt ei ole see kasumi projekt, vastukaaluks lätlastel on see argument, mis Eestiski võiks olla, et muidu sa siit maanurgast kuidagi välja ei saaks lennata,» lausus Peterson.
«Rahaliselt, nagu näitas ka kõrge intressiga võlakirjamissioon, on Air Balticul aga kehvad lood,» märkis Peterson, kes on olnud Estonian Airi ja lennuameti juht.
Esialgsete auditeerimata andmete kohaselt teenis lennufirma Air Baltic esimesel poolaastal rekordilise 339 miljoni euro suuruse müügitulu, mis on 16 protsenti suurem võrreldes sama ajaga 2023. aastal, ent kukkus koguni 88,8 miljoni euro suurusesse kahjumisse. Selline tulemus võib panna küsimärgi alla ettevõtte plaani minna sellel aastal börsile.
Mai alguses emiteeris Air Baltic 340 miljoni euro väärtuses tagatud võlakirju, tähtajaga 5,25 aastat ja intressimääraga 14,50 protsenti. Selline intressitase näitab, et investorite meelest on raha tagasi saamine väga vähe tõenäoline. Investorite maailma nimetatakse seda rämpsvõlakirjade emiteerimiseks.
Air Balticu kibeda rahahäda põhjuseks oli 200 miljoni eurose mahuga võlakirjade lunastamise tähtaeg juulis. Eelmise aasta sügisel tuli lennufirmal tühistada selle laenu refinantseerimiseks plaanitud 300 miljoni eurone võlakirjaemissioon, sest nagu lennufirma juht Martin Gauss Postimehele antud intervjuus selgitas: peamiselt USAs investorite seas tehtud küsitlus näitas, et pakutud raha hind ei ole lennufirmale vastuvõetav.
«Praegu on Air Balticu majanduslik olukord parem kui 2019. aastal, mil emiteerisime võlakirjad (6,75-protsendilise intressiga – toim), aga praegu on intressitase teistsugune, mistõttu peab igaüks arvestama kõrgema intressiga. See on normaalne protsess, mingit määramatust ei ole,» rääkis Gauss Postimehele tänavu märtsis.